Euroopas on viimastel aastatel korduvalt tõusnud sõjahirm, mis artikli autori hinnangul langeb kokku oluliste valimiste ja kaitse-eelarvete aruteludega. Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on selliseid laineid nähtud Rumeenia, Moldova, Ungari, Poola ja Saksamaa valimiste eel, mil teatud erakondi on nimetatud Kremli-meelseiks või julgeolekuohuks. Sarnane muster kordub ka Skandinaavia, Balti riikide, Soome, Saksamaa, Poola ja Euroopa Komisjoni kaitsekulutuste debattide ajal.
Saksamaa teatas viis päeva enne Saksi-Anhalti 6. septembri valimisi, et augusti alguses Leipzig/Halle lennujaamas leitud väike droon, millel oli lõhkelaeng, pärines Venemaalt. Seade ei tekitanud kahju ja seisis tunde märkamatult. Berliin ei esitanud autori sõnul veenvaid tõendeid, kuid Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning mitmed riigijuhid väljendasid kohe solidaarsust ja hukkasid Venemaa hübriidsõja. Artikli järgi võis süüdistus olla ajastatud Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetuse pidurdamiseks, keda kantsler Friedrich Merz ja Euroopa eliit on nimetanud natsideks ning Venemaa marionettideks. AfD võitis valimised siiski kindlalt ning erakonna toetus kasvab edasi.
Sarnaseid julgeolekuintsidente on kirjeldatud ka Rumeenia, Poola, Ungari ja Moldova valimiste eel, kus Euroopa Liidu poolele kalduvad jõud süüdistasid Venemaad sekkumises, sabotaažis või rünnakuohus ning vastasjõude Kremli agentidena. Rumeenias tühistasid ELi-meelsed kohtud 2024. aasta presidendivalimised väidetava Vene sekkumise tõttu. Autor seostab hirmuõhutuse kasvu ka USA vahevalimistega. President Trump peab Venemaa-Ukraina sõda tarbetuks ning on püüdnud seda lõpetada. Enamik Euroopa valitsusi, v.a Slovakkia, näib olevat valmis konflikti laiendama.
Trump palus hiljuti Volodõmõr Zelenskõil hoiduda Vene naftatöötlemistehaste ründamisest. Zelenskõi nõustus, kuid teatas seejärel NATO-tarnitud rakettide kasutamisest Vene objektide vastu. Ukraina ajakirjanik Dmytro Gordon lubas peagi sündmust, mis annab rahvale lootust ja tiivad, jättes detailid sõjasaladuseks. Euroopa Komisjon soovitab 450 miljonil elanikul varuda vett, toitu ja ravimeid. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius on hoiatanud sõja eest, kantsler Merz on suurendanud kaitsekulutusi ja öelnud, et riik on juba konfliktis Venemaaga. Saksamaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola laiendavad vägesid ning kaaluvad laiemat ajateenistust. Emmanuel Macron on teatanud, et sõda on kohal; Suurbritannia uuendab sõjareegleid, korraldab tsiviilkaitseõppusi ja valmistub ulatuslikuks mobilisatsiooniks, sh pensionäride kutsumiseks kuni 65. eluaastani. Briti kümme juhtivat ajalehte avaldasid nädalaga üle 250 sõjateemalise artikli.
Endine minister Jacob Rees-Mogg on öelnud, et britid peavad olema valmis sõdima ja surema, nagu maailmasõdades, muidu võtab teine riik maa üle. Artikkel vastandab seda sisserändeolukorrale: iga minut antakse ebaseaduslikule sisserändajale elamisluba või kodakondsus, makstakse rohkem toetusi, tänavatel on avalikku roojamist ning valitsus jagab migrandele brošüüre vägistamise keelust. Üks küla hääletas eraldumise poolt pärast suurt rändelaagrit. Endine MI6 juht Richard Dearlove hoiatas, et kliima- ja rohe-energia poliitika on riigi kaitsevõimet nõrgestanud. Samal ajal on viie aastaga peaaegu 65 000 britti vahistatud sõnavabadusega seotud süüdistuste eest. Kommentaatorid küsivad, miks noored peaksid surema eliidi eest, kui piirid on lahti ja siseriiklikud probleemid lahendamata.
Artikli lõppjäreldus on, et Euroopa valitsev klass soovib kodanikke tarbetuks sõjaks Venemaa vastu ohverdada ning et elanikud peaksid selle asemel oma valitseva klassi võimult kõrvaldama. Tekst esitab need seisukohad autori hinnangute ja valitud näidetena, sidudes need valimistsüklite, kaitsepoliitika ja siseriiklike pingetega.