Mia Maria Petuhhov Euroopa Keeltepäeval: “Kõik uksed on mulle avanenud tänu teisele võõrkeelele” Mia õppis Tartu Descartes’i Lütseumis, kus tema võõrkeeleõppe algus oli klassikaline ehk esimene võõrkeel oli inglise keel. Prantsuse keel oli teine ja kolmanda keelena õppis Mia vene keelt. Mia mäletab, et inglise keel oli tal põhikooli lõpuni väga raske, samas kui prantsuse keel oli tal kuidagi kogu aeg olemas. Heade õpetajate kõrval oli oluline võimalus suhelda vahetult prantslastega. “Terve kuuenda klassi ootasime partnerkooli külaskäiku ja tahtsime rohkem õppida, sest teadsime, et peame nendega prantsuse keeles rääkima. Prantsuse keel sai päriselt eesmärgi. See ei olnud enam lihtsalt aine koolis, vaid ma teadsin, et mul läheb seda kuskil vaja. Võib-olla just see tekitas armastuse keele vastu.” Suhtlus vahetuskooliga päädis reisiga Prantsusmaale. “Kultuurišokk oli kohe esimesel õhtul, kui minult küsiti, kas ma soovin pooltoorest või küpsetatud lihatükki ja ma polnud elus kuulnud, mida see tähendab. Või kui keegi esimest korda üritas põsemusi teha. Ja siis see legendaarne lõunasöögipaus, mis kestab poolteist tundi.” Võõrkeeleoskus avab uksed, aga peegeldab ka enda kultuuri ja keelt Mia valis gümnaasiumi selle järgi, et saaks prantsuse keele õpinguid jätkata. Ja kuigi ülikooli astudes kaalus ta mitmeid teisigi erialasid, langes otsus ka seal viimaks prantsuse keele kasuks. Ülikoolis sai prantsuse keelest osa tema identiteedist. Kursusekaaslastega korraldati ühiseid üritusi ning plaaniti välismaale vahetusõpilaseks minna. “Välismaal õppides saad aru, et sul on mingi kogemus, mis on palju suurem. Et sa olid aasta aega või semestri ära, elasid terve elu selle lühikese aja jooksul ja siis tulid tagasi Eestisse. Olin leidnud endale uue identiteedi, uued sõbrad, olin uuest koolisüsteemist aru saanud ja kõike seda teinud võõrkeeles,” meenutab Mia. Pärast bakalaureuseõpinguid otsis Mia, mida enne magistriõpinguid ette võtta. Tal oli kolm tingimust: minna mõnda uude riiki, tegeleda hariduse või õpetamise teemaga ning võimaluse korral kasutada prantsuse keelt. Eurodeski lehelt leidis Mia info Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse praktikavõimalusest Austrias. Kandideerimisprotsess kulges viperusteta ja selle aasta aprillis saabus Mia Grazi pooleaastasele praktikale. “Eks ma natukene uurisin. Näiteks, et Euroopa Nõukogu pole sama, mis Euroopa Liit, ega ka mitte sama, mis Euroopa Liidu nõukogu. Ma teadsin, et peakorter on Strasbourgis ja siis neil on keelekeskus Austrias. Aga ega ma ausalt öeldes ei kujutanud ette, millesse ma ennast segasin.” Mia jaoks oli praktika tohutult äge periood. Keskuses oli koos korralik Euroopa kompott: eri rahvused, keeled ja kogemused. Iga päev sai kellegi kultuuri või keele kohta midagi teada. Korraga valitakse keskusesse neli praktikanti, kes veedavad seal koos pool aastat. “Meid visati kohe vette. Me saabusime aprilli alguses ja meil ei olnud väga pikka ettevalmistust. Mäletan, et ühe projekti tiimijuht ütles, et oh, nii tore, et te praktikandid siin olete ja meid aitate ja tere tulemast. See tähendas, et tundsin kohe esimesest päevast end hästi olulisena”. Praktika oli kiire algusega, intensiivne ja arendav. “Võõrkeelne keskkond ja see, et me olime küll selles pisikeses keskuses Austrias, aga samal ajal oli tunne, et oleme osa millestki suurest”. Tänaseks on Mia praktika lõpetanud ja alustanud õpinguid Prantsusmaal. Ta õpib prantsuse keele kui võõrkeele didaktikat ja kultuuridevahelist haridust. See sisaldab ka uute keelte õpet: “Mul tuleb kevadel uue võõrkeele õpe, kus mul tuleb hakata õppima jaapani keelt prantsuse keeles”. Uue võõrkeele õppimine nullist on mõeldud tulevastele õpetajatele meenutama, mis tunne on uue keele õpet kõige algusest alustada. Võõrkeelte vastu on Mial huvi veelgi: ta soovib võimaluse korral jätkata hispaania keele õpinguid ning kunagi õppida ka portugali keelt. Mia õpib prantsuse keele õpetajaks. Kui tee ta Eestisse tagasi toob, usub ta, et sellest kogemusest on talle palju kasu. “See ei saa ju kahjuks tulla, kui ma tulen parema prantsuse keele ja rohkemate didaktikaainetega tagasi Eestisse”. Et aga Mial on mitmeid kogemusi rahvusvahelistes projektides, unistab ta, et tulevikus on osa tema tööst hoopis selles vallas. “Minu kogemuse põhjal kõik uksed, mis mul on avanenud, on tänu sellele teisele võõrkeelele,” mõtiskleb Mia. Inglise keel on tore, aga seda räägivad paljud. “Üks idee, mis mul on hakanud peas ketrama: ma olen võõrkeeli õppides ja neid rääkides välismaal aru saanud palju paremini eesti keelest ja kultuurist. Sa hakkad paremini mõistma, kust sa tuled. Mis omakorda aitab tugevdada eestlase identiteeti. Ja klassika on ju, et hakkad rohkem hindama kõike, mis kodumaal on.” Fotol Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse 2026. a suvekoolis osalejad koos keskuse töötajate ja praktikantidega. Mia Mariaga vestles HTMi keelepoliitika osakonna nõunik Pille Põiklik . press@hm.ee Eestlased välismaal
