17.09.2026 | 15:01 Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu uue satelliitside õigusakti suhtes, mis loob eeldused 2 GHz sagedusala konkursiks ning avab ukse innovaatilistele otseühendustele, kus mobiiltelefonid suudavad satelliitidega suhelda ilma maapealsete mastide abita.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jaotatakse sagedusala laiemas pildis kolmeks osaks: üks kolmandik on reserveeritud EL-i enda rajatavale suveräänsele satelliidivõrgule IRIS², teine kolmandik on mõeldud ainult Euroopa kontrolli all olevatele kommertsettevõtetele ning viimane kolmandik on avatud kõigile, sealhulgas Euroopa Liidu välismaistele hiidudele.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on Eesti seisukoht, et sageduste kommertsosade jagamisel ei tohi soosida vaid üksikuid suuri tegijaid, vaid uks peab olema avatud ka uutele Euroopa firmadele.
“Just vaba konkurents tagab parema teenusekvaliteedi ja vähendab sõltuvust ühest-kahest pakkujast, nagu täna. Sagedusloa tasud peavad küll peegeldama sagedusressursi väärtust, ent ei tohi saada piduriks uute võrkude väljaehitamisel,” märkis minister.
Praegu on Euroopas 2 GHz satelliitside sagedused kahe ettevõtte, Viasati (endine Inmarsat) ja EchoStari (endine Solaris Mobile) käes, kellele anti load juba 2009. aastal.
Pakosta sõnul peab määruse eelnõu kohaselt sagedusloa omanik hakkama pakkuma satelliitside teenust igas liikmesriigis vähemalt 95% elanikkonnast ja 90% territooriumist.
“See on oluline tingimus just hajaasustusega äärealadele, kindlustades ühenduse ka seal, kus maapealne võrk ei ulatu või on rikke tõttu maas,” ütles minister. “Iga inimene, olgu ta seenel sügavas metsas, kalal merel või olukorras, kus torm on maapealsed mastid rivist välja viinud, peab saama elupäästva kindlustunde, et tema telefonis on vajadusel levi.”
Mis muutub Eesti inimeste jaoks Uute normide jõustumisel laieneb esmalt turvalise mobiilse satelliitsideteenuse kasutamise võimalus Eesti riiklikele institutsioonidele olukordades, kus maapealsed sidevõrgud on kahjustatud, ülekoormatud või ei toimi. Seega saab sellest üks lahendus riigiside tagamisel.
Mis puutub aga elanikkonda, siis saavad mobiilid võimaluse suhelda maapealse levi puudumisel otse üle satelliidi ja see tähendab paranenud mobiililevi kõikide mobiilsidekasutajate jaoks.
Tulevikus ei tähenda “satelliitmobiil” ka enam suurt ja kohmakat eriseadet, mida kasutavad vaid meremehed või ekstreemsportlased.
Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse juhataja Tõnu Nirk selgitas, et tänu uuele regulatsioonile saab satelliitsidest teenus, mis jõuab otse tavalise ja muutmata nutitelefonini (Direct-to-Device ehk D2D tehnoloogia).
“See tähendab, et kui inimene satub sügavale metsa, merele või mõnele Euroopa ääremaale, kus tavaline maapealne mobiilivõrk puudub, saab telefon vajadusel otse kosmosest levi. See pole mitte ainult mugavusteenus, vaid pakub elupäästvat kindlustunnet kriisiolukorras, kus maapealsed mastid võivad olla rivist väljas,” märkis Nirk.