Rootsi ummikseisus valimised paljastavad poliitilise stagnatsiooni
Rootsi üldvalimised 13. septembril andsid ülinapid tulemused: sotsiaaldemokraat Magdalena Anderssoni juhitud vasaktsentristlik blokk hoidis pärast enamiku häälte lugemist prognoositud kolme mandaadi edumaad (176–173) peaminister Ulf Kristerssoni paremtsentristliku Tidö alliansi ees. Lõplikud tulemused olid veel nädala keskel ootel ning väike Keskerakond oli potentsiaalne kuningategija. Valimisaktiivsus langes ühele madalaimale sõjajärgsele tasemele hoolimata intensiivsest kampaaniast. Paremjõud olid valitsenud neli aastat Rootsi Demokraatide toetusel, kuid ilma natsionalistide formaalsete kabinetikohtadeta; vasakpoolsete võit taastaks sotsiaaldemokraatide juhitud valitsemise, parempoolsete püsimine võiks tuua Rootsi Demokraadid esimest korda valitsusse.
Taust näitab pigem järjepidevust kui murret. Lahkuv valitsus juhatas NATO-ga liitumist ja tulirelvavägivalla järsku langust — tulistamised langesid 391-lt 2022. aastal 48-ni 2026. aasta esimese kaheksa kuuga, millest ükski ei olnud surmaga lõppenud Göteborgis viimase aasta jooksul. Varjupaiga andmised vähenesid, kuid pere- ja töömigratsioon kompenseeris suure osa muutusest. Mõlemad blokid võtsid kasutusele karmima kuritegevuse ja migratsiooni retoorika; sotsiaaldemokraadid nihkusid nendel teemadel paremale, samal ajal kui Mõõdukad ohjeldasid Rootsi Demokraate valimistel, taastades teise koha. 2022. aasta tuumaenergia laiendamise plaanid pandi vaikselt riiulile.
Peamised pinged peituvad apokalüptilise kampaaniakeele — „kõige olulisemad valimised kunagi“, fašism või demograafiline kokkuvarisemine — ja oodatava piiratud poliitikamuutuse vahel. Analüütikud märgivad struktuurseid piiranguid: madal sündimus, fiskaalsurve ja globaliseerumine muudavad järsud pöörded Euroopas haruldaseks, nagu näha Meloni Itaalias. Avatud küsimused hõlmavad seda, kas Keskerakond kallutab kaalu, kui kaua kestavad koalitsiooniläbirääkimised (parlamendi hääletus oodatav septembri lõpus) ning kas pädev kuritegevuse vastu võitlemine suudab hoida paremtsentri atraktiivsust populistlike väljakutsujate vastu mujal.
Allikad: UnHerd, Politico Europe.
Ühendkuningriigi tehisintellekti poliitika on ülepaisutuse ja hukukuulutajate haardes
- septembril avaldas Spiked kaks analüüsi Suurbritannia tehisintellekti valitsemisest: üks kirjeldab, kuidas riskikapital ja Efektiivse altruismi võrgustikud domineerivad Whitehalli nõustamist, teine lahkab uut väljasuremishoiatuste lainet Anthropicu ja OpenAI siseringidest. Teadur Jacob Coxoni lahkumine, väites et tehisintellekt „võib meid kõiki tappa kümnendi lõpuks“, leidis kaja kolleegidelt, kes panid väljasuremise tõenäosuse üle 10% sellel kümnendil, domineerides meediatsükleid. Matthew Clifford, ARIA esimees ja Entrepreneurs Firsti asutaja, liigub Anthropicu rahvusvahelisse lobitöörühma, säilitades ulatuslikud Ühendkuningriigi nõuanderollid ja investeeringud.
Taust paljastab nihke teaduslikult ekspertiisilt kapitali ja riskikultuste poole. Cliffords „Tehisintellekti võimaluste tegevuskava“ ja Tehisintellekti turvalisuse instituut (sündinud 2023. aasta tippkohtumisest) seavad esikohale eksistentsiaalsed stsenaariumid praktiliste küberohtude asemel. Kriitikud, sealhulgas endine GCHQ küberjuht Ciaran Martin, märgivad, et „röövellikud“ tehisintellekti juhtumid peegeldavad tavaliselt inimeste juhiseid, samal ajal kui tegelikud taristuhäkkimised jäävad alahinnatuks. Tööstuse rahastatud vabaühendused ja lahkumised on võimendanud paanikat alates 2014. aasta Muski/Gatesi hoiatustest, mis langevad kokku tohutute hindamiste ja IPO-juttudega.
Pinged keskenduvad huvide konfliktidele ja regulatiivsele haaramisele. Hukukuulutamine toimib nii ehtsa mure kui ka kodeeritud võimekuse kiitlemisena, mis kutsub esile riiklikke barjääre, mis soosivad olemasolevaid tegijaid. Suurbritannia tehniline vaakum valitsuses laseb lobistidel tühimikku täita; eneseregulatsiooni pakkumised (nagu Anthropic pakkus kolmandate osapoolte hindajaid) riskivad eelistamist aeglasemale seadusandlusele. Avatud küsimused: kas see üleeuroopaline muster aeglustab innovatsiooni võrreldes USA/Hiinaga, kuidas konflikte hallatakse, kui nõustajad liiguvad firmadesse, ja kas meedia siseringi paanika võimendamine tõrjub välja tegelike majanduslike ja julgeolekualaste kompromisside uurimise.
Allikad: Spiked, UnHerd.