Sageli on noortel olemas nii enda teenitud kapital kui vanemate tugi, mis on hea stardipositsioon. Ent alati ei pruugi olla õppijal tuge, mis kataks õppimisega seotud kulud ja laseks keskenduda õpingutele. Õppelaen täidab just selle lünga: võimaldab keskenduda õpingutele ilma vajaduseta hankida erialavälist kõrvaltööd. See omakorda vähendab õppest väljalangemise riski ja suurendab lõpetamise tõenäosust. Õppelaen on võimalus, mis tasandab lähtepositsioone – annab võimaluse kõigile andekatele noortele, sõltumata nende perekonna sotsiaalmajanduslik taustast. Eestis kehtib põhimõte, et täiskoormusega õppides on eestikeelne kõrgharidus ja kutseõpe üldjuhul tasuta. See on juba iseenesest oluline võimestaja, et iga talent saaks end teostada, kuid alati sellest ei piisa. Riik on sellisteks olukordadeks ette näinud ka vajaduspõhise õppetoetuse, mis on mõeldud vähekindlustatud peredest õppijatele (ja mis sõltub leibkonna sissetulekust), samuti vajaduspõhise eritoetuse. Õppeasutused pakuvad erinevaid stipendiume. Riik garanteerib soovijatele õppelaenu. Õppelaenu saab võtta kuni 6000 eurot õppeaastas. Tänavu sügisest muutub õppelaenusüsteem selgelt õppijasõbralikumaks. Kaovad käendaja ja kinnisvaratagatise nõue, intress langeb ning tagasimakseperiood pikeneb kuni kaks korda. Kui eelmisel õppeaastal oli pankade poolt pakutav intress pangamarginaaliga 1,95% ja 1,99%, siis sel sügisel on vastavad näitajad 1,45% ja 1,49%. Pikemas perspektiivis toob see laenuvõtjale märkimisväärse kokkuhoiu. Mida muudeti?
Panga panga marginaal langeb seniselt seadusega lubatud piirist 3 protsendi juurest maksimaalselt kuni 1,5 protsendini, millele lisandub kuue kuu euribor (praegu ligi 2,6%). LHV pank on juba teatanud, et pakuvad algaval õppeaastal õppelaenu marginaaliga 1,45% ja Swedbank 1,49%. Tagasimakse tähtaeg pikeneb kahekordselt õppeajalt neljakordseks ning maksimaalne tagasimakseaeg kasvab 20 aastalt 25 aastale. Jätkuva kindluse laenukulu suurenemise eest annab ka garantii, et kui euribori kiire kasv viib laenu teenindamise kulu intressi üle 5%, hüvitab seda ületava osa riik otse pankadele. Alates 2026. aasta sügisest ei pea õppelaenu taotlemisel enam esitama eraisikust käendajat ega kinnisvaratagatist. Selle asemel hinnatakse taotleja maksekäitumist, mis tähendab, et probleemsete maksekohustustega taotlejale võib pank laenu andmisest keelduda. press@hm.ee Kõrgharidus