Nõukoja kutsus kokku energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kes juhib ka selle tööd. “Metsanduses on erinevad ja sageli vastandlikud huvid ning seda ei ole mõtet varjata. Nõukoja eesmärk ei ole kunstlik üksmeel, vaid tuua selgelt välja nii erimeelsused kui ka võimalik ühisosa. Nii kasvab üksteisemõistmine ja usaldus valdkonnas laiemalt,” ütles Sutt. “Metsandus vajab pikaajalisi otsuseid, mille ettevalmistamisse on kaasatud erinevad osapooled.” 18-liikmelisse nõukotta kuuluvad teadusasutuste, looduskaitseorganisatsioonide, metsaomanike, metsa- ja puidusektori, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste, Riigikogu keskkonnakomisjoni ja üliõpilaste esindajad. Kohtumisel osalesid teadusasutuste esindajatena Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri. Looduskaitseorganisatsioone esindasid Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür ja Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu. Metsaomanikke esindas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Meelis Matkamäe ning metsa- ja puidusektorit Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla. Kohalike omavalitsuste vaadet esindas Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Heiki Hepner. Riigikogu esindas keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender. Riigiasutustest osalesid Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse liige Erko Soolmann, Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala ja Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk. Ministeeriume esindasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav-Tammus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ning Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler Antti Tooming ja nõunik Ain Kull. Noorema põlvkonna vaadet esindasid Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhatuse liige Helena Tammsaar ja Eesti Metsaüliõpilaste Seltsi esindaja Taavo Ehrpais. Avakohtumisel palus minister liikmetel nimetada küsimused, milles on järgmise üheksa kuu jooksul vaja konkreetset edasiminekut, ning teemad, mis vajavad järjepidevat tööd pikemas vaates. Samuti arutati, mille järgi saab hinnata, kas nõukoja töö on olnud tulemuslik. Aruteludes kerkisid esile erinevad huvid metsanduses ning kuidas neid kestliku metsanduse vaatest tasakaalustada. Teemadena toodi välja ka sektori konkurentsivõime ja investeerimiskindlus, puidu kõrgem väärindamine, elurikkuse ja loodusväärtuste hoidmine, metsade kliimakindlus ning andmete usaldusväärsus. Järgmistel kohtumistel on kavas käsitleda muuhulgas ka metsanduse arengukava kavandit ning metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatusi. Nõukoja roll on aidata enne poliitiliste otsuste tegemist läbi arutada peamised erimeelsused, võimalik ühisosa ja valikute mõjud. Eraldi kaardistati küsimused, milles napib otsuste tegemiseks andmeid või analüüse. Nimetati näiteks vajadust täpsustada kestliku metsanduse mõõdikuid, puidu väärindamise majanduslikku mõju ning piirangute kumulatiivset mõju.’ Teadmisvajaduste kaardistus on sisend metsanduse teadusnõukojale, mille Kliimaministeerium plaanib moodustada sügisel. Teadusnõukotta kaasatakse Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooli teadlasi. Selle ülesanne on anda ministeeriumile sõltumatut teaduspõhist nõu ning teha ettepanekuid uurimisvajaduste, metsaandmete arendamise ja teadusrahastuse kohta. Metsandusnõukoda koguneb üldjuhul üks kuni kaks korda aastas, vajaduse korral sagedamini. Sel sügisel on kavas veel vähemalt üks kohtumine. Nõukoja seisukohad on ministrile nõuandvad ja selle tööd korraldab Kliimaministeeriumi metsaosakond. MARTIN ALTRAJA Kommunikatsiooninõunik +37253436656 martin.altraja@kliimaministeerium.ee Metsandus
