Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) soovib, et toitlustusteenuse käibemaksu määra langetataks 24 protsendilt 13 protsendile. Liidu hinnangul on sektor kriisi lävel, sest kasumlikkus, investeerimisvõime ja töökohad on tugeva surve all ning viimase aasta jooksul on uksed sulgenud üle 25 restorani, nende seas ka kuus Michelini giidi kuulunud restorani.
EHRL-i teatel on tegemist majandusmeetme, mitte sotsiaalpoliitilise hinnatoetusega ning eesmärgiks on kasvatada turismieksporti, maksubaasi ja sektori investeerimisvõimet.
Alates 1. jaanuarist 2025 on majutus või majutus koos hommikusöögiga käibemaksumääraga maksustatud 13 protsendile. Sinna hulka ei kuulu teenusega kaasnev kaup või teenus.
EHRL-i hinnangul näitab majutusteenuse 13 protsenti, et turismi põhiteenused konkureerivad rahvusvahelisel turul ning toitlustus on sama külastajateekonna vältimatu osa.
EHRL rõhutas, et kui sektoril läheb majanduslikult paremini, paraneb ka inimeste olukord, sest see tähendab kindlamat tööandjat ja palka ning samuti tagab noortele esimeseks töökohaks rohkem võimalusi.
EHRL-i esitatud andmetel on viimase aasta jooksul uksed sulgenud üle 25 restorani ning sulgemised jätkuvad endiselt. Suletud restoranide hulgas on ka kuus Michelini giidi kuulunud restorani.
Sektori puhaskasumimarginaal langes aastaga neljalt protsendilt 1,4 protsendile ning kogukasum vähenes 65 protsenti. Samuti kasvavad kulud kiiremini kui käive: tööjõukulud tõusid 27,8 protsendilt 34,2 protsendile käibest.
EHRL-i sõnul ei saa ka hindu tõsta, sest tõstes hindu näiteks 10 protsenti, tähendab see umbes 12 protsenti vähem külastusi. Liidu sõnul on enamik ettevõtteid investeeringud peatanud ja elab omakapitali arvelt.
EHRL-i Liidu prognoosi järgi võib senise olukorra jätkumisel 2028. aastaks kaduda umbes 600 ettevõtet ja 2800 töökohta, peamiselt väljaspool Tallinna. Liidu hinnangul pole asi restoranide juhtimises, vaid tegemist on struktuurse probleemiga – ka tipprestoranidest oli suur osa 2025. aastal kahjumis.
EHRL-i sõnul võib tegelik olukord olla halvem kui statistika näitab, sest toitlustussektori maksuvõlg 2025. aasta aprilli seisuga oli MTA andmetel 14,5 miljonit eurot, mis ületab kogu sektori aastakasumit (umbes 14 miljonit eurot). Ehk sektor võlgneb riigile rohkem, kui ta aastaga teenib. EHRL rõhutab, et 2025. aasta aruandeid pole veel kõik ettevõtted esitanud.
EHRL-i koostatud küsitluse põhjal palkaks käibemaksu langetamise korral juurde töötajaid 73 protsenti vastanud ettevõtetest ning 57 protsenti oleks valmis investeerima. Praegu on investeeringud peatanud 72 protsenti küsitluses osalenud restoranidest.
Samuti tagaks see mõistlikuma hinnataseme klientidele. Lisaks on Michelini giid EHRL-i sõnul turundus, mida raha eest ei osta. Eesti on giidis viiendat aastat ja valikus on 43 restorani.
EHRL-i andmetel kulutab välisturist keskmiselt 120 eurot ööpäevas ning sellest 34 eurot toitlustusele. Samuti on üks peamisteks reisi põhjusteks turistidel restoranid ning toit. Turism tähendab eksporti ja toitlustussektor moodustab sellest olulise osa ehk 2,21 miljardit eurot ehk 6,8 protsenti Eesti koguekspordist.
EHRL-i sõnul suurendaks 81 protsenti restoranidest Eesti toodangu osakaalu menüüs, kui maksumäär langeks. Tugev restoranisektor tähendab, et kohalikul tootjal on ka püsiv ostja. Samuti tähendaks suurem käive ja tugevam ettevõtlus pikemas vaates rohkem maksutulu ka riigile.
Samas kaasneks maksulangetusega riigieelarvele hinnanguliselt umbes 63 miljoni euro suurune netomõju aastas. Liidu hinnangul võivad kaudsed mõjud, näiteks suurem turismitulu ja varimajanduse vähenemine, tegelikku kulu vähendada.
EHRL rõhutab, et toiduainete käibemaks ei ole sama asi. Restoran arvab sisendkäibemaksu maha, seega toiduainete madalam määr ei muuda restorani kulusid ega hinda kliendile. See on poehindade meede, mitte sektori konkurentsivõime kasvatamise meede.
“Peamine eesmärk on, et konkurentsivõime kasvaks ning hinnad ei kasvaks,” ütles EHRL-i tegevjuht Külli Kraner. Ta rõhutab, et praegune info pärineb veel hetkel töös olevast dokumendist, mistõttu võib veel tulla muudatusi.