NASA James Webbi kosmoseteleskoop on teinud uued pildid planetaarsest udukogust NGC 2392, mida tuntakse Lõvinebulana. Hubble’i kosmoseteleskoop vaatles seda 2000. aastal nähtavas valguses ning paljastas lõvi lakana paistvad udused komeedikujulised objektid. Webbi kõrge lahutusvõimega infrapunavaatlused NIRCami ja MIRI instrumentidega annavad selgema ja detailsema pildi.
Kuigi udukogu üldine struktuur sarnaneb Hubble’i varasema vaatega, toob infrapunakiirgus esile tihedad tolmukogumid ja ioniseeritud gaasi udu. Kuju on kujunenud tuhandete aastate jooksul ning komponendid muutuvad edasi. Muutuste allikas on keskmes asuv sureva tähe jäänuk: valge kääbus, mille energia ja kiirgus toidavad keerukaid struktuure.
Madalama massiga täht ei suutnud enam tuumareaktsioonidega püsida, muutus ebastabiilseks ja heitis väliskihid, millest tekkisid gaasi- ja tolmukestad. Hapnikurikka keskse tähe surm jättis maha valge kääbuse, mis küpsetab ümbrust seestpoolt ning tekitab paisuva ioniseeritud gaasi mulli. See moodustab lõvi näo ja hävitab teel olevat tolmu. Miks üles pühitud gaasil on rõngaste ja kestade keerukas struktuur, on teadlastele jätkuvalt uurimisobjekt.