Intervjuus Rheinische Postile ründas Evoniki tegevjuht Christian Kullmann Saksamaa energiapoliitikat. Tema sõnul pole kallis energiapööre Saksamaale seni ühtegi eelist toonud.
Kullmanni hinnangul on energiapöördesse voolanud juba umbes 1000 miljardit eurot. „Ja mida on see meile toonud? Mitte midagi.“ Saksamaa osakaal maailma CO₂-heidest on vaid 1,6 protsenti. Maailma kliima jaoks pole oluline, millal riik kliimaneutraalseks saab. Saksamaa keemiatööstuse ellujäämise jaoks on ajastus aga määrav.
Just seetõttu nõuab Kullmann, et riiklik kliimaeesmärk lükataks 2045. aastast edasi Euroopa Liidu tasemele ehk 2050. aastasse. Emisioonikaubanduse edasist karmistamist ta ei toeta. Euroopal on juba maailma rangeim CO₂-tasude süsteem. Täiendavad koormised nõrgestaksid kohalikku tööstust rahvusvahelises konkurentsis veelgi.
Töökohtade vähendamine vaatamata headele kvartalitulemustele
Evonik kärbib 3200 töökohta, neist 2150 Saksamaal. Kontsern on nii konjunktuuri- kui struktuurikriisis. Samas läks teine kvartal üllatavalt hästi. Evonik kasu saab Hormuzi väina blokeerimisest, mis koormab Aasia konkurente. Kogu aastaks ootab ettevõte kasumit enne intresse, makse ja amortisatsiooni (EBITDA) 2,0–2,2 miljardit eurot.
Töökohtade vähendamine jääb siiski vajalikuks, ütleb Kullmann. See tuleneb karmist kuluvõrdlusest Aasia ja Ameerikaga. Rohkem midagi planeeritud pole. Vähendamine toimub sotsiaalselt vastutustundlikult.
Pruunsöe väljumine 2030. aastal ebareaalne
Nordrhein-Westfaleni pruunsöe väljumise osas jääb Kullmann kindlaks: 2030. aasta pole realistlik. „Meil pole piisavalt gaasielektrijaamu. Meil on elektrivõrk nagu Albaanias ja odavat vesinikku pole.“ Sütt on vaja vähemalt 2033. aastani, tõenäoliselt kauemgi.
1000 miljardit eurot energiapöördesse ei ole neid probleeme lahendanud. Vastupidi: poliitika on liiga kaua ideoloogiale toetunud. „Greta-kuulekus Berliinis ja Brüsselis oli liiga suur. Nüüd on aeg suunata tähelepanu kasvule.“..
Allikas: Evonik-Chef rechnet mit der Energiewende ab: „1000 Milliarden für nichts“