Suuremahuliste investeeringute toetus on osa valitsuse majanduskasvu kavast. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse väljastatava toetuse eesmärk on tuua Eestisse uusi investeeringuid, luua kõrgema lisandväärtusega töökohti ja tugevdada Eesti tööstuse konkurentsivõimet. “Suurinvesteeringud ei jõua meile iseenesest. Konkureerime ka naabritega, nii et peame looma tingimused, mis annavad ettevõtetele kindluse valida oma järgmise tehase, arenduskeskuse või tootmisliini asukohaks just Eesti. Lävendite langetamine annab rohkematele investoritel, sealhulgas ka kaitsetööstusel, võimaluse oma investeerimisplaane siin ellu viia,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo . Muudatused teevad meetme kättesaadavaks ka väiksematele projektidele, mis on Eesti majanduse jaoks mõjusad, kuid liiga suured, et kvalifitseeruda teistele riiklikele toetusmeetmetele. “Iga Eestisse tehtud strateegiline investeering tähendab uusi töökohti, kõrgemaid palku ja tugevamat majandust. Meie eesmärk on, et ükski Eesti jaoks oluline projekt ei jääks ellu viimata pelgalt seetõttu, et olemasolevad toetusmeetmed sellele ei sobi,” ütles minister. Ühe olulise muudatusena lisatakse eelisarendatavate projektide hulka toidutööstus. Toidusektor on riigi jaoks strateegiliselt oluline, sealhulgas toidujulgeoleku tagamise vaates, mistõttu soovib riik soodustada suuremahulisi investeeringuid ka toidutööstuse valdkonnas. Eelisarendatavate projektidena käsitatakse veel netonulltehnoloogiate tootmist, energiamahuka tööstuse dekarboniseerimist ja tootmisprotsesside ümberkujundamist, kriitiliste ja strateegiliste toormete kaevandamist, töötlemist, rafineerimist, ringlussevõttu või asendamist, strateegilisi digitehnoloogiaid, süvatehnoloogiaid ning biotehnoloogiaid. “Toetuse sihtrühma laiendamine aitab luua rohkem paindlikkust valdkondadele, millesse investeerimine on eriti oluline, et tugevdada Eesti majandust, vähendades sõltuvust kolmandatest riikidest,” sõnas EISi juhatuse liige Ivar Pae. “Peamiseks eesmärgiks on aga jätkuvalt soodustada suuremahuliste investeeringute tegemist Eestis ning seeläbi kasvatada ettevõtjate konkurentsivõimet, ekspordivõimekust ja lisandväärtust,” lisas ta. Koos investeeringumahu nõude vähendamisega, võib ka uusi töökohti olla senise 30 asemel 20. Muudatus ei vähenda meetme isetasuvust, kuna loodavate töökohtade keskmine väärtus kasvab proportsionaalselt antava abiga. Senised toetusmäärad jäävad samaks: Harjumaal kuni 10% ning teistes maakondades kuni 15% projekti mahust. Maksimaalne toetussumma on 20 miljonit eurot ühe investeeringu kohta.
