Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) tunneb muret, et erakondade riiklik rahastamine paneb nad üle oma võimete elama. Olgugi, et süsteemi on erakonna valimistulemusega õnnemäng sisse kirjutatud, on sellisel mudelil ka oma plussid.
Kõikide Eesti erakondade rahastusest moodustab riigitoetus suure tüki. Kellel rohkem, kellel vähem. Raha jagatakse proportsionaalselt vastavalt viimastel riigikogu valimistel saadud kohtade arvule. Parlamendivälistest erakondadest saavad raha need, kes ei ületanud viieprotsendist valimiskünnist, kuid kogusid vähemalt kaks protsenti häältest.
Sel aastal jagatakse laiali näiteks 4 774 800 eurot, mis jaguneb parlamendierakondade – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Keskerakonna, EKRE, Eesti 200, Reformierakonna ja Isamaa – vahel ning 30 000 euro suuruse fikseeritud rahasüsti saavad ka Parempoolsed.
Senise süsteemi üle tunneb muret ERJK, mille aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul on neil küsimuseks see, kas erakonnad ei ela mitte üle oma võimete.
“Probleem ei ole mitte aruannetes, vaid selles, kuidas erakonnad üldse majanduslikult elavad ja kui kaua nad pärast mistahes astme valimisi on oma partneritele võlgu,” lausus Tarand.
Tarandi sõnul võetakse sageli võlgu nii, et tulusid, millega seda katta, veel ei paista. Ühegi teise valdkonna ettevõtte puhul selline käitumine normaalne poleks, leiab ta. Erakondade makseperioodid on aga tihtipeale pikemad kui teistel ühingutel, sestap meenutab asi mõneti hasartmängu valimistulemusega.
Loodetakse niisiis liikmemaksule ja annetustele, mida aga ei pruugi tulla.
“Kui me vaatame võrreldavat andmerida, mida on võimalik vaadata 2013. aastast, siis mingisuguseid positiivseid muutusi ei ole ju erakondade liikmemaksu tasumise distsipliinis toimunud. Ikkagi on tühine ja väike osa liikmetest, kes üldse mingisugust naeruväärselt pisikest summat liikmemaksu maksab,” selgitas Tarand.
Annetus ja liikmemaks – ühed mustad mõlemad
Poliitikavaatleja Tarmo Jüristo juhib sihtasutus Liberaalne Kodanik (SALK), mille kodulehel on võimalik leida tabel erakondade annetustega 2013. aastast, sest siis muutuski kohustuslikuks selliseid andmeid ametlikult jagada. Seega pole teema talle võõras.
Jüristo sõnul ongi Eesti süsteem riigitoetustele üles ehitatud. Näiteks viimases kvartalis teenis Eesti 200 vähem kui protsendi oma eelarvest liikmemaksudest. Klassikaliselt liberaalse maailmavaatega Parempoolsed liikmemaksu aga ei kogugi.
Suures plaanis pole aga Jüristo sõnul vahet, kas tegemist on annetuste või liikmemaksuga, pigem on tegemist lihtsalt formaalsusega.
“Üldine reegel ongi see, et mõned erakonnad hoiavad ühetaolist liikmemaksu, mis ei ole diferentseeritud. Selline on näiteks Reformierakond. Keskerakonna puhul on need liikmemaksud olnud diferentseeritud. Inimesed, kes on näiteks riigikogus, maksavad suuremaid liikmemakse,” selgitas ta.
Põhimõtteliselt ei ole aga erakonna poolt vaadatuna mingit sisulist vahet, kas kogutakse liikmemaksu või annetusi.