Ungari peaminister Péter Magyar nõuab Euroopa Liidult tagasi rändega seotud trahve, mis on riigile määratud peaaegu 1 miljardi euro ulatuses. Brüssel määras 2024. aastal Ungarile 200 miljoni euro suuruse ühekordse trahvi ning 1 miljoni euro suuruse päevatrahvi, kuna Viktor Orbáni valitsus ei rakendanud 2020. aasta Euroopa Kohtu otsust. Kohus leidis, et Ungari rikkus EL-i õigust, jättes varjupaigataotlejatele tagamata õiglase kohtlemise. Ungari ehitas Serbia piirile aia ning nõudis taotluste esitamist Belgradi konsulaadis, kus enamik lükati tagasi.
Pärast aprillis toimunud parlamendivalimiste võitu lubas Magyar trahvid kiiresti lahendada, kuid tema ametiajal on lisandunud veel 69 miljonit eurot. Magyar nimetas trahve ülepolitiseeritud otsuseks ja vastuvõetamatuks, viidates Euroopa muutunud suhtumisele ebaseadusliku rände vastu. Peaaegu kõik liikmesriigid soovivad tegutseda jõulisemalt ning EL uurib rändehalduse viimist välisriikidesse, nagu Itaalia asüülikeskus Albaanias.
Magyar peab ebaõiglaseks, et Ungari peab maksma meetmete eest, mida teisedki rakendavad. Valitsus teeb koostööd Euroopa Komisjoniga trahvide lahendamiseks, hoides migrante piiridest eemal. Ta nõuab tagasi makstud trahve ning 2 miljardit eurot taasterahastu vahendeid, mis peeti kinni tähtaegade ületamise tõttu. Mais leppis ta Ursula von der Leyeniga kokku 16,4 miljardi euro vabastamises, kuid enne seda peab Ungari viima läbi reformid. EL püüab lõpetada järgmise seitsmeaastase eelarve kinnitamise aasta lõpuks, mis nõuab kõigi 27 liikmesriigi heakskiitu.