Kui käik valimisjaoskonnas nõuab Eesti inimeselt üle poole tunni, annab ta tõenäolisemalt e-hääle, osutab värske uuring. Kui mõni kodanik täidab valimispäeval püha kohust suisa nii tõsiselt, et paneb ülikonna selga, lipsu ette ning marsib lähimasse valimisjaoskonda, siis paljude teiste jaoks langetab otsuse hoopis kell. Teadlaste värske analüüs näitab, et niipea kui teekond kodust valimiskasti juurde ja tagasi nõuab aega üle poole tunni, loobub suur hulk valijatest pabersedelist ning annab e-hääle. Sellise teadmiseni jõudsid uurijad eesotsas Mihkel Solvakuga Tartu Ülikoolist, kes kõrvutasid kuute Eesti valimiste andmeid aastatest 2009 kuni 2023. Nad analüüsisid tuhandete inimeste hääletamisharjumusi ja vaagisid, kuidas mõjutab elukoha kaugus jaoskonnast digitaalsete lahenduste eelistamist. Andmetest koorus välja põnev eristus selle vahel, mis paneb inimese üldse valima ja mis suunab teda e-hääletama. Kui usaldus riigi vastu ja sõpradega poliitikast rääkimine ärgitavad inimest kodanikukohust täitma, siis hääletusviisi valikul need sisemised tõukejõud enam ei loe. Raskete valikute ees võtavad otsustamise üle puhas isiklik mugavus ja logistika.