26. juunil energianõukogul saavutatud kokkulepe ühendab Euroopa Komisjoni, 22 liikmesriigi energiaministrid, salvestus- ja taastuvenergia arendajad, energiamahukad tööstused ning Euroopa Investeerimispanga. Osapooled lubasid lisada 2028. aastaks 30–35 GW uut salvestusvõimsust, alusdokumendi järgi kuni 45 GW. See tõstaks salvestuse osakaalu tippnõudluses 5 protsendilt umbes 10 protsendile. Praegu on ELis paigaldatud ligikaudu 55 GW, kuid 2030. aastaks hinnatakse vajadust 200 GW-le.
Probleem on kasvav: päikese- ja tuuleenergia buumi tõttu esineb üha rohkem negatiivseid hindu ja tootmise piiramist, kuna võrk ei suuda energiat vastu võtta. Solar Power Europe’i tegevjuht Walburga Hemetsberger rõhutas, et ilma akudeta ei saavuta EL 2030. aasta eesmärke. Akude hinnad langesid IRENA andmetel aastatel 2010–2024 umbes 93%. 2024. aastal paigaldati Euroopas rekordilised 21,9 GWh uusi akusüsteeme.
Saksamaa on loonud akudele infrastruktuurikategooria “grid booster”, Balti riikides toimisid akud kontinentaalvõrguga sünkroniseerimisel turvavõrguna. Prognooside kohaselt võiks salvestus 2030. aastaks asendada kuni 60% gaasiimpordist ja säästa umbes 9 miljardit eurot. Peamine takistus on turukorraldus — mitmes riigis maksustatakse akusid nii laadimisel kui tühjendamisel.