*** Analüüs: Euroopa – 15. juuli 2026 ***
Ungari võimuvahetus avab tee ELi laienemisele
Valdkond: Poliitika
Allikad: The European Conservative
- juulil avas Euroopa Liidu Nõukogu Brüsseli poolt “Super Tuesday” nimetuse saanud sündmusel uued ühinemispeatükid Ukrainale, Moldovale, Montenegrole ja Albaaniale. Laienemisvolinik Marta Kos nimetas arengut murranguliseks, öeldes, et Ukraina liikmesus on nüüd “vaieldamatu” ja võib teoks saada juba aastakümne lõpuks. Areng sai võimalikuks pärast seda, kui Ungari senine valitsus, mis aastaid takistas Ukraina kiirendatud liitumiskõnelusi, kaotas võimu.
Ungari peaminister Viktor Orbán andis võimu üle uuele, Brüsseli-meelsele Tisza erakonna juhile Péter Magyarile, kelle parlamendifraktsioon surus 13. juulil läbi põhiseaduse 17. muudatuse, millega kõrvaldati ametist seaduslikult valitud president Tamás Sulyok. Fidesz boikoteeris hääletust ja Orbán kommenteeris muutust sotsiaalmeedias sõnadega “Ungari demokraatia 1990-2026”. See võimuvahetus on Brüsseli hinnangul kõrvaldanud viimase suurema takistuse Ukraina liitumisteel.
Vastuolulisel kombel on Magyar ise lubanud, et ei anna Ukraina liikmesusele lõplikku heakskiitu enne 2035. aastat ja ilma rahvahääletuseta, samas kui endine valitsuserakond Fidesz süüdistab teda valijate eksitamises, kuna tal puudub tegelikkuses Brüsseli fraktsioonis vetoõigus. Samal ajal on Ungari põhiseadusliku korra muutmist kritiseeritud kui võimu koondamist ühe erakonna kätte — Euroopa Parlamendi paremerakondade esindajad nõudsid Euroopa Komisjonilt selget seisukohavõttu, nimetades seda “institutsionaalseks riigipöördeks”, kuid komisjon on jäänud vait. See tekitab küsimuse, kas õigusriigi põhimõtteid kohaldatakse Brüsselis valikuliselt, sõltuvalt sellest, kas valitsus toetab või takistab liidu laienemispoliitikat.
Volkswagen kavatseb koondada 50 000 töötajat
Valdkond: Majandus
Allikad: The European Conservative
Volkswageni kontserni juht Oliver Blume kinnitas 14. juulil, et ettevõte kaalub kuni 50 000 töökoha kaotamist lisaks juba 2024. aastal välja kuulutatud kulude kärpimise kavale. Ettevõtte sisevõrgus avaldatud intervjuus ütles Blume, et VW töötajate arv on ligikaudu viiendiku võrra suurem kui konkurentidel ja seetõttu liiga suur. Kava hõlmab tootemudelite valiku vähendamist ligi poole võrra ning tootmisvõimsuse kohandamist muutunud turuolukorra ja tihedama konkurentsiga.
Ettevõte on juba vähendanud toodangut kahe miljoni sõiduki võrra ja kavatseb Hiinas toota veel 500 000 ühikut vähem, kus kohalik konkurents on eriti tugev. Kaalumisel on tootmise lõpetamine Hannoveri, Zwickau ja Emdeni tehastes ning Audi Neckarsulmi tehases aastatel 2031–2034, ehkki Blume rõhutas, et lõplikke otsuseid pole veel tehtud. Areng peegeldab laiemat survet Saksamaa autotööstusele, mida kimbutavad elektriautodele ülemineku kulud, kõrged energiahinnad ja Hiina tootjate kasvav konkurents Euroopa turul.
Otsus puudutab otseselt Saksamaa kui Euroopa suurima majanduse tööstuslikku selgroogu ja tõstatab küsimuse, kas senine kulude kärpimise strateegia suudab üldse peatada kontserni kahanemist, kui varasemad kärped pole soovitud tulemusi andnud. Ebaselgeks jääb, kuidas nii ulatuslikke koondamisi kavatsetakse kokku leppida ametiühingute ja töötajate esindajatega, kellel on Saksa autotööstuses traditsiooniliselt tugev sõnaõigus. Volkswageni raskused sobituvad laiemasse mustrisse, kus Saksamaa tööstuslik konkurentsivõime on viimastel aastatel korduvalt küsimuse alla seatud.