Peapesu võib tunduda kassiomanikele armsa žestina, mis kinnitab, et nende kaks lemmikut saavad omavahel hästi läbi. Genti ülikooli teadlaste uuring näitab aga, et pealtnäha hoolitseva tegevuse taga peidab end tihti hoopis inimestele varju jääv sotsiaalne pinge ja passiivne agressioon. Paljudes kodudes avaneb igapäevaselt pilt, kus üks kass peseb hoolega teise pead ja kõrvu. Ikka ja jälle päädib aga taoline lähedusmoment ootamatu käpalöögi või teise looma põgenemisega. Kuigi omanikud võivad tõlgendada olukorda armastusavaldusena, reedab loomade kehakeel märksa keerukama sotsiaalse dünaamika. Kuigi inimesed loodavad korraga mitut kassi pidades leevendada loomade üksildustunnet, ei pruugi nende iseloomud alati klappida. Pidev ja varjatud sotsiaalne stress kurnab loomade organismi, mis soodustab omakorda raskete haiguste, näiteks idiopaatilise tsüstiidi ja nakkava peritoniidi teket. Selleks, et stressist tingitud haigusi ennetada, peavad omanikud oma lemmikute tegelikke suhteid õigesti hindama.
