Minnesota Ülikooli teadlased lõid elututest kemikaalidest ja laboris sünteesitud DNA-st tehisraku, mis suudab iseseisvalt toituda, kasvada ja end paljundada. Saavutus sillutab teed võimalusele, et tulevikus võtavad mitmete keemiatehaste rolli üle laboris ehitatud bioreaktorid. Uurijate loodud tehisrakk on peenest liivaterast ligi neli korda väiksem ja meenutab mikroskoobi all kujult kartulit. See andis tööd eest vedanud Poola juurtega Kate Adamalale piisava põhjuse nimetada tehisrakk SpudCelliks ehk kartulirakuks. Ühtlasi viitab nimi kosmoseajastu algust kuulutanud Sputnikule. Kuigi SpudCell suutis matkida looduslikke rakkude põhiülesandeid, on see neist märksa lihtsama ülesehitusega. Tehisraku kogu genoom koosneb vaid 36 geenist. Viimane järgib paljude sünteetilise bioloogia vallas tegutsevate teadlaste üldist tegevusmustrit. Evolutsiooni käigus juba tekkinud bakteritelt üritatakse eemaldada kõik üleliigne, peaasi, et rakuliin suudaks end elus hoida.