Euroopa Keskkonnaameti 2025. aasta suplusvee raport hindas üle 22 000 supluskoha EL-is, Albaanias ja Šveitsis. 96% neist vastab miinimumnõuetele ning 85% sai hinnangu “suurepärane”.
Kvaliteet erineb veekogu tüübist sõltuvalt. Rannikualad on esikohal 88% suurepärase hinnanguga, järved järgnevad 78%-ga ning jõed jäävad maha vaid 47%-ga umbes 1200 hinnatud kohast. Peamine probleem on bakteriaalne reostus E. coli ja soole-enterokokkidega, mis pärineb tavaliselt reoveest või sõnnikust pärast tugevaid vihmasadusid.
Riikide vahel on erinevused suured. Küpros, Kreeka, Bulgaaria ja Austria ületavad 95% suurepärase hinnanguga, samas kui Belgia, Ungari, Poola ja Eesti jäävad alla 70%. Kvaliteedi paranemine on taaselustanud linnajõgedes suplemise Pariisis, Berliinis, Budapestis ja Vilniuses.
Kehtivad reeglid jälgivad vaid kaht tüüpi baktereid, jättes keemilised saasteained nagu PFAS ja mikroplast tähelepanuta. Kliimamuutuste tõttu sagenevad paduvihmad ja pikenevad supelhooajad, mistõttu Euroopa Komisjon vaatab üle 20 aastat vana suplusvee direktiivi.