Ilutööstus õitseb ning globaalse iluturu maht peaks 2030. aastaks ulatuma 590 miljardi dollarini (516 miljardit eurot). Paljud nahahooldustooted, meigitooted ja vananemisvastased seerumid võivad aga sisaldada mikroplasti — pisikesi plastiosakesi, mis reostavad keskkonda ja mille mõju tervisele alles uuritakse.
Birminghami ülikooli keskkonnakeemik Iseult Lynch selgitas Euronews Tech Talksile, et mikroplasti leidub nii mahapestavates toodetes nagu näokoorijad kui ka nahale jäävates toodetes nagu niisutuskreemid ja huulepulgad. Peamine probleem pole plast ise, vaid selle lisaained — pehmendajad, värvained ja mürgised kemikaalid nagu PFAS-ühendid. Mikroplasti lisatakse ilutoodetele siledustunde ja sädeluse loomiseks, kuid alternatiive on olemas, näiteks bioloogiliselt lagunevad osakesed riisikestadest.
Euroopa Komisjon võttis 2023. aastal vastu määruse (EL) 2023/2055, mis piirab tahtlikult lisatud mikroplasti kasutamist. ClientEarthi keskkonnajurist Hélène Duguy sõnul on tegemist Euroopa laiaulatuslikuima kemikaalipiiranguga. Üleminekuperioodid on aga pikad: mahapestavad tooted tuleb turult kõrvaldada 2027. aasta oktoobriks, nahale jäävad kosmeetikatooted 2029. aastaks ning meigitooted alles 2035. aastaks.