Kuigi Euroopa rahvastikumuutuste arutelus domineerib sageli sisseränne, jääb teine oluline trend tähelepanuta — paljud riigid kaotavad ka oma kohalikku päritolu kodanikke. DataPulse’i visualisatsioon Eurostati andmete põhjal näitab, et 2024. aastal registreerisid kohalike elanike rändes positiivse saldo vaid Leedu (2,67 inimest 1000 elaniku kohta) ja Bulgaaria.
Suurim netokaotus oli Luksemburgil, millele järgnesid Belgia, Rootsi, Eesti ja Rumeenia. Negatiivse saldoga olid ka Euroopa suurimad majandused — Saksamaa, Itaalia ja Holland —, kus kodumaalt lahkujaid on rohkem kui naasjaid. Peamisteks lahkumispõhjusteks on paremad palgad, karjäärivõimalused ja elukvaliteet, eriti nooremate ja kõrgharitud spetsialistide seas. Lisaks mõjutavad rännet kasvavad eluasemekulud, tööjõupuudus ja demograafiline surve.
Rahvastiku-uurijad hoiatavad, et sisseränne üksi ei suuda korvata Euroopa demograafilisi väljakutseid: sündimus on alla taastetaseme ja elanikkond vananeb. Kõrgelt kvalifitseeritud töötajate lahkumine võib pidurdada majanduskasvu, süvendada tööjõupuudust ja vähendada innovatsioonivõimet. Talentide hoidmine võib muutuda sama oluliseks kui uute spetsialistide ligimeelitamine.