**Relvarahulepe laguneb: USA ja Iraan vahetavad lööke Hormuse väinas**
Täna on USA-Iraani vaheline relvarahu, mis sõlmiti memorandumina Versailles’is, katkemise äärel. USA CENTCOM tabas ööl vastu 28. juunit 10 Iraani sõjalist sihtmärki — droonide ladustamis- ja õhutõrjerajatisi Hormuse väina lähedal — vastuseks Iraani droonitabamuse eest Panama lipu all sõitnud tankeri MT Kiku pihta. Iraan vastas löökidega USA vägede vastu Bahreinis ja Kuveidis ning süütas põlema ühe Panama lipu all sõitnud suure kütust vedava aluse. Iraani välisminister Araghchi kinnitas: Hormuse väin on Iraani ainupädevuses ning iga sekkumiskatse ainult viib väina avamise edasi ja kergitab pingeid.
Taustal on lahendamata põhivastuolu: USA ja Omaan soovivad väinas vaba kaubalaevandust rahvusvahelise õiguse alusel, Iraan aga nõuab, et kõik laevad kooskõlastaksid läbisõidu Iraaniga. Memorandum jättis selle küsimuse lahtiseks. OilPrice andmetel on nafta hind sel nädalal langenud umbes 10% — turud arvestasid väina järkjärgulise taasavanemisega, kuid tänased löögid seavad selle lootuse kahtluse alla. Energiaekspert Jeff Currie hindas, et väljavedu liigub “vaid tilkade kaupa”. Oluline on USA diislikütuse varu, mille analüütikud hindavad 13–18 tööpäevale — olukord, mis muudab pikema sõjakäigu majanduslikult väga ohtlikuks.
Peamine ebaselgus on, kas USA astub uude aktiivse sõjafaasi või üritab lihtsalt hoida Omani-poolset koridori avatuna. Naked Capitalismi analüüsi kohaselt on USA relvavarud ammendunud ning rindelähedane väsimus on tõeline — sama argumenti kasutasid need analüütikud, kes arvasid, et Trump memorandumi alla kirjutaski just majanduslike piirangute tõttu. Samas on IRGC ähvardanud vastata “veelgi jõulisemalt” iga järgneva rünnaku peale. Vastolud jäävad lahtiseks: üks osapool väidab, et USA üritab memorandumist välja hiilida, teine pool leiab, et Iraan rikub seda esmana.
**Ukraina droonilöögid Venemaal: vaatemäng, mida süütab Euroopa sõjapropaganda**
Ukraina on viimastel nädalatel sooritanud ulatuslikke droonirünnakuid Venemaa Uuralitesse, Lääne-Siberisse, Moskvasse ja Peterburi lähedusse. Zelenski kiitles neid avalikult ning teatas 40-päevasest mõjuoperatsioonist, mille eesmärk on sundida Venemaad konflikti külmutama. Samaaegselt maksis EL välja esimese 3,2 miljardi euro osamakse oma 90 miljardilisest Ukraina toetuslaenust. Lääne peavoolumeedia kajastas löögid murrangulistena — Saksamaa ajakiri Der Spiegel avaldas kaane pealkirjaga “Meie sõda Venemaaga” Barbarossa operatsiooni aastapäeval.
Moskva-põhise analüütiku Andrew Korybko hinnangul on need löögid piiratud sõjalise väärtusega: Venemaa hoiab oma rindeid Limani, Konstantinovka ja Rai-Aleksandrovka suunal edasi, droonirünnakud ei muuda sealset olukorda. Naked Capitalism viitab, et lääne meedia äkiline “Ukraina võidab” narratiiv ilmus koordineeritult — samal nädalal, mil Trump allkirjastas G7 Ukraina-toetuse avalduse. Üheks selgituseks peetakse, et USA novembrikuu vahevalimisteks on Trumpil kasulik näidata “edu” pärast Iraani-sõja ebaõnnestumist.
Vastuolud on teravad: optimistliku narratiivi pooldajad viitavad Ukraina kauglöökide kasvavale ulatusele, kriitikud aga kinnitavad, et rindejoon liigub jätkuvalt Venemaa kasuks. Euroopa tasandil kerkib küsimus, kas kaitsekulu suurendamise ja sotsiaalkärbete õigustamiseks toidetud sõjanarratiiv vastab tegelikkusele, või petab Euroopa eliit selles küsimuses ennast samapalju kui oma rahvast.
—