**USA ja Iraani vaheline sõjaline vastasseis kerkib uuele tasemele**
Täna on eskaleerunud USA ja Iraani vaheline sõjaline vahetus Hormusi väina kontrolli üle. Reede õhtul, 33 minutit pärast turgude sulgemist, ründas USA Iraani raketihoidlaid ja rannikuradarijaamu Siriki saarel — vastuseks Iraani droonirünnakule Singapuri lipu all sõitva konteinerlaeva *Ever Lovely* vastu neljapäeval. Laupäeva koidikul lõi Iraan vastu: Iraani revolutsioonilise kaardiväe droonid tabasid Bahreinis asuvat USA viienda laevastiku peakorterit, ning veel üks tanker sai Hormusi väinas tundmatu mürsu tabamuse.
Taust on järgmine: juuni keskel sõlmisid USA ja Iraan kaheosalise mõistmislepingu (MoU), mille kohaselt USA lõpetab mereblokaaadi ja Iraan hõlbustab laevaliiklust väinas 60 päeva jooksul. Iraani Revolutsiooniline Kaardivägi väidab, et laevad sõitsid ilma Iraaniga kooskõlastamata Omani poole kaudu, rikkudes lepingut. Naked Capitalism ja Trita Parsi (Quincy Institute) analüüsisid täna lepingu teksti ning jõudsid järeldusele, et Iraani tõlgendus ei leia lepingust toetust: MoU ei anna Iraanile õigust tegutseda Omani territoriaalsetes vetes.
Olukorra muudab eriti keeruliseks kaks asjaolu. Esiteks esitleti täna Iisraeli-Liibanoni “raamistikukokkulepet”, mis jätaks Iisraelile sisuliselt alaliselt kontroll Lõuna-Liibanoni üle — ühes mõistmislepingu esimese punktiga nõuti Iisraelilt Liibanonist taandumist. Kokkulepe on vaieldav: Hezbollah lükkab selle tagasi, Liibanoni parlamendi spiiker samuti, ning Beirutis piirasid protestijad laupäeva öösel valitsushoone. Iisraeli kaitseminister kinnitas, et USA ei ole palunud Iisraelil Liibanonist lahkuda. Teiseks hoiatavad vene analüütikud (viitab Naked Capitalism), et Iraani juhtkond on taktikalises eufooriast pimestunud ega näe, kuidas USA kavatseb lepingut kasutuks muuta. Mõistmisleping on formaalselt veel “elus” — kumbki pool ei ole sellest taganenud —, kuid selle alused muutuvad päev-päevalt hapramaks.
**Naftahinnad kukuvad järsult: turgude ootused ja tegelikkus lahknevad**
WTI toornafta hind lõpetas eelmise nädala 71,53 dollaril barreli eest — langus nädala jooksul üle 5%. Täna hommikul on hind umbes 70 dollari juures, Brent 73 dollari kandis, mõlemad jätkavad langust. Saudi Araabia teatas täna, et kavatseb hinnad alandada, kuna Hormusi väin on uuesti avanemas. Iraak lasi ringlusse mõtte OPECist lahkumiseks, et pumbata rohkem naftat.
Turgude loogika on järgmine: investorid eeldavad, et mõistmislepingu täitmine tähendab Iraani nafta tagasitulekut ja Hormusi normaalset toimimist. Lisaks on Pärsia lahes “lõksu jäänud” hinnanguliselt 75 miljonit barrelit naftat, mis hakkab nüüd korraga turule tulema, samas kui Araabia poolsaare riigid on juba taastanud umbes 90% sõjaeelsest toodangust. Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) alandas samal nädalal oma 2026. aasta nõudluseprognooside, viidates aeglasemale majanduskasvule.
Vastuolu seisneb aga selles, et tänased USA-Iraani sõjalised vahetused näitavad, et mõistmisleping on habras. Kui turgude eeldus — et Hormus jääb avatuks ja Iraani eksport kasvab — ei täitu, on hinnad sügaval miinuses ilma puhvrita. Hiina, ainus riik, kes suudab üleliigse barrelimassi kiiresti absorbeerida, on hoopis nafta impordi mahtu vähendamas: juunis rafineeris Hiina vaid 12 miljonit barrelit ööpäevas ja suurendas ise kütuse ekspordimahtusid, mis viitab nõrgale siseturule. Tehniline tugi WTI-l asub 68,35 dollari juures — see on tase, mille allajäämine avaks tee 60 dollari suunas.