Võime eesti keeles öelda, et miski on nii armas või kohutavalt tore. Need fraasid sisaldavad intensiivsussõnu nii ja kohutavalt, mille abil muudetakse mingi omaduse määra, toodud näidetes suurendatakse armsuse ja toreduse taset, selgitas Triin Aasa “Keelesäutsus”. Intensiivsussõnad kujunevad iseseisva tähendusega sõnadest, mis hakkavad ajapikku täitma suurendavat või vähendavat funktsiooni. Näiteks on intensiivsussõna hästi fraasis hästi ilus pärit omadussõnast hea. Teistes keeltes tehtud uurimused on näidanud, et intensiivsussõnad võivad olla eri tugevusega. Aga kas see, millisest sõnast intensiivsussõna kujunenud on, mõjutab seda, kui tugevalt seda intensiivsussõna tajutakse? Täpsemalt huvitas mind, kas negatiivse tähendusega sõnadest pärinevaid ehk negatiivseid intensiivsussõnu, nagu õudselt või räigelt, tajutakse eesti keeles tugevamatena kui üldisi intensiivsussõnu, mis pärinevad positiivsetest või neutraalsetest sõnadest, näiteks nii või väga. Teisisõnu, kas õudselt armas on inimeste jaoks tugevam hinnang kui nii armas. Küsimus on ajendatud inimest uurivatel aladel täheldatud tendentsist, mille kohaselt võib negatiivne sisend meid tugevamalt mõjutada kui positiivne.
