Euroopa Kontrollikoja (ECA) teisipäeval avaldatud aruande kohaselt on Euroopa Liidu pandeemiajärgsest taastefondist eraelamute energiatõhususe parandamiseks eraldatud 43 miljardit eurot, kuid programm ei ole suutnud maksimeerida energiasäästu, tulemusi nõuetekohaselt jälgida ega tagada maksumaksjatele raha eest väärtust.
Auditi eest vastutav ECA liige Nikolaos Milionis märkis, et taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahendid suunati sinna, kus neid oli lihtsam kulutada, mitte sinna, kus need oleksid andnud suurima mõju. Aruande järgi soodustas programmi ülesehitus valitsustel eelistama projekte, mida sai lõpetada enne 2026. aasta tähtaega — päikesepaneele, akende vahetamist ja katelde uuendamist. Põhjalikumad tööd, nagu katuste ja seinte terviklik soojustamine või sügavrenoveerimine, mis vähendaks energiatarbimist üle 60%, jäid sageli graafikust maha.
EL-i hooned moodustavad 25% energiatarbimisest. Kriitiline leid puudutab ka edukuse mõõtmist: komisjon soovitab kasutada energiamärgiseid, kuid audiitorite hinnangul ei olnud need kunagi mõeldud tegeliku energiatarbimise mõõtmiseks.