**USA-Iraani leppe kaos: Hormuse väin avatakse, kuid tingimused on vastuolulised**
Tänase päeva peamine sündmus on USA ja Iraani vaheline kokkulepe, millega peaks avanema Hormuse väin ja lõppema sõjategevus mitmel rindel. OilPrice teatas täna, et USA ja Iraan allkirjastasid digitaalselt rahulepingu ning Iraan alustas kohe naftamüüki rahvusvahelisele turule. Nafta hind kukkus järsult — WTI on praegu 75,53 dollarit barreli eest, Brenti toornafta 78,56 dollarit, mis tähistab selget kukkumist. Pangad kärpisid oma naftahinna prognoose, Euroopa gaashinnad kukkusid 6%, ning pressi pealkirjad kuulutasid sõja lõppu.
Siiski on tegelik olukord palju segasem. Naked Capitalism avaldas täna põhjaliku analüüsi, mille kohaselt on USA ja Iraani vahel endiselt olulisi lahknevusi nn mõistmiskirja (MOU) tingimuste üle. Iraani pool väidab, et Iisrael peab täielikult Liibanonist lahkuma, USA aga räägib ainult tulistamise lõpetamisest. Iraani versioon nõuab 24 miljardit dollarit külmutatud varasid esimese 60 päeva jooksul; USA rõhutab “tulemuslikkusel põhinevat” skeemi — st ükski raha ei liigu enne, kui Iraan täidab oma kohustused. Iraani versioon jätab ballistilised raketid ja piirkondlikud esindajad (Hezbollah, Houthid) läbirääkimiste alt täielikult välja; Trump on aga öelnud, et raketid ja esindajad peavad lauale tulema. Responsible Statecraft märgib, et demokraatide poliitikud nimetavad lepet “alistumiseks” ja “alanduseks”, samas kui Trumpi enda lähikonnas on selle vastu Hegseth ja CIA juht Ratcliffe.
Israeli tegutsemine on lisapinge allikas. Iraan on süüdistanud Iisraeli vaherahu rikkumises Liibanonis juba 84 korda. Iisraeli sõjavägi teatas, et ei ole valmis Liibanonist viivitamatult lahkuma. Naked Capitalism hindab, et isegi parimaks võimalikuks stsenaariumiks on vähemalt 6–8 nädalat enne kui tankerid suudavad Hormuse väina kaudu täismahus liikuda — laevafirmad on ettevaatlikud, väin vajab desmineerimist, laevanduskindlustuse tingimused on endiselt ebasoodsad. Nii on nn “nafta kaljuserv” ehk oht järskudele naftahinna tõusudele endiselt väga reaalne, vaatamata tänasele hinnalangusele.
Edasi tasub jälgida reedest allkirjastamisüriturit Šveitsis — kas see toimub ja millistel tingimustel. Kui MOU ei allkirjastata või kui Iisrael korraldab uue rünnaku Liibanonis, võivad naftaturud suunduda järsu tõusu suunas. Naked Capitalism hindab, et turg on praegu optimistlikum kui olukord tegelikult õigustab.
**Trumpi pere ja India miljardär: läbipaistva korrumpeerimise muster**
ProPublica avaldas 9. juunil põhjaliku uurimuse, mis paljastas järjekordse juhtumi Trumpi pere äritegevusest, kus välisriigi suurinvestor on suunanud raha Trumpi poega toetavasse ettevõttesse samal ajal, kui vastav riik on saanud USA valitsuselt arvestatavaid poliitikakontsessioone. Konkreetselt: India rikkaima mehe Mukesh Ambanil põhinev korporatsioon Reliance Industries investeeris vähemalt 100 miljonit dollarit Texase idufirmasse “America First Refining”, milles Donald Trump nooremale kuulub salajane osalus. Samal ajal saavutas Reliance USA kaubanduspoliitikas mitu olulist võitu — tariifid Indiale langestati, Reliance sai loa osta Venezuelast toornaftat, ning Iraani sõja käigus saadud Venemaa nafta sanktsioonide erandi taotlus rahuldati.
Juhtumi taust näitab pikaajalise korrumpeerimise mustrit. Reliance maksis Trump Organizationile 2024. aastal 10 miljonit dollarit “arendustasuna” Mumbais planeeritava kinnisvaraprojekti eest. Ivanka Trump osales Ambanil noorema pulmapidustusüritustel. Mukesh Ambani oli Trumpi teisele ametiisseseadmisele kutsutud. Kui Trump alustas 2025. aasta suvel India vastu survestamiskampaaniat (50% tollid), külastas Trump noorem mõni kuu hiljem Ambanil nooremalt koosolekul Indias, kus mõlemad tantsisid güdžaraati rahvatantsu meediakaamerate ees. Reisi lõpus kommenteeris Trump noorema isiklik jurist Miami ärikonverentsil, et tal oli “hea sulgemine” seoses Trump nooremaga.
Ebaselgeks jääb, kui suur on Trump noorema osalus idufirmas ja mida ta selle eest maksis. “America First Refining” on tugevalt küsimärkide varjus — ettevõttel on pankroti- ja pettusesüüdistuste ajalugu, refineerimistehas pole endiselt ehitatud ning nende veebisait väidab mitu selgelt väljamõeldud töötajat ja olematuid terminale. Siiski sai ettevõte ühel päeval Texase keskkonnaameti kiire loa tänu “nimele, mida võite ise aimata”, nagu kirjutasid ametnike omavahelised e-kirjad, mille ProPublica sai kätte.
Edasi tasub jälgida, kas Kongress alustab uurimist — demokraadid on juba esitanud kirja seoses teise sarnase juhtumiga (Vulcan ettevõte). Kuid vabariiklaste enamuse tõttu Kongressis on igasugune ametlik uurimine ebatõenäoline lähiajal.
**Suurbritannia valitsus kehtestab laiaulatusliku digitaalse järelevalve süsteemi**
Naked Capitalism avaldas eile ülevaate, mille kohaselt on Suurbritannia leiboristlik valitsus — mida avaliku arvamuse uuringud peavad üheks ebapopulaarsemaks valitsuseks riigi ajaloos — asunud rakendama laiaulatuslikku digitaalse järelevalve ja tsensuuriseadustiku paketti. Artikkel osutab, et just kõige ebapopulaarsemad valitsused kipuvad kõige enam kontrollima inforuumi.
Sisu järgi hõlmab pakett laiendatud volitusi side jälgimiseks, platvormi sisu reguleerimiseks ning käitumise automaatseks tuvastamiseks. Valitsuse hinnangul on tegemist turvalisusega, kriitikute sõnul aga tõhusa tsensuuriinfrastruktuuriga, mis saab tulevikus vahetada poliitilisi võimuid — ükskõik kes järgmine tuleb. Suurbritannia on olnud Lääne demokraatiate seas järjepidevalt üks kõige ulatuslikumate järelevalvesüsteemidega riike, alates “Investigatory Powers Act” vastuvõtmisest 2016. aastal.
Ajastus on poliitiliselt silmapaistev. Valitsus, millel on madalaim toetusreiting pärast 2. maailmasõda, suurendab märkimisväärselt oma võimet jälgida kodanike suhtlust ja piirata internetisisu — ning teeb seda avaliku debatita, varjates meetmed julgeolekuargumendi taha. Ajaloo näidete põhjal tekitab selline infrastruktuur tugeva ahvatluse seda järgmistel valitsustel ärakasutada.
Tasub jälgida, kas parlament nõuab täiendavaid kaitsemeetmeid, ning seda, kuidas Euroopa Liidu õigusraamistik suhestub nende Ühendkuningriigi sammudega. Mis kõige tähtsam: mitu teist Lääne riiki kaalub sarnaseid seadusepakette, mistõttu Suurbritannia on potentsiaalselt pretsedendi looja.