Kõige sagedasem rikkumine puudutab endiselt lasterühma märki, ehkki üldine suundumus on paranev ja valdav osa juhte mõistab märgi vajalikkust. Transpordiamet tuletab meelde, et lasterühma märki tuleb kasutada kõikidel vedudel, mille eesmärk on laste vedu – seda tõlgendust on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus ( kohtulahend 5. maist 2020 ). Levinud väärarusaam, justkui piisaks märgi kasutamisest üksnes esimese kooliastme lõpuni, ei vasta tõele. Kontrollide käigus uurisid Transpordiameti järelevalvespetsialistid, kust selline väärarusaam pärineb. Enamasti viidati teistele juhtidele või seaduse iseseisvale tõlgendamisele, kuid osa juhte väitsid, et said sellise info autojuhtide täiendkoolituselt. Transpordiamet on teinud koolitajatele selgitustööd ning kutsub ühtlasi üles kõiki juhte, kes on koolituselt eksitavat infot saanud, pöörduma otse ameti poole ja andma teada, milline lektor sellist väärinfot jagas. Nii saame edastada koolitajale korrektsed nõuded ja vältida väärarusaamade levikut. “Lasterühma märk ja ohutuled on miinimum, mida iga juht saab laste turvalisuse heaks teha,” rõhutas Transpordiameti veonduse järelevalve osakonna juhataja Karl Tiitson. “Kui lapsi vedav buss peatub, on tegemist suurema ohuallikaga, sest laste käitumine liikluses on sageli ettearvamatu. Me ei taha oodata järgmist traagilist õnnetust selleks, et midagi muuta – iga juht saab juba täna teha omalt poolt maksimumi.” Karl Tiitson rõhutab, et lasterühma märk ei ole pelk formaalsus. Senised õpilasvedude ohutust suurendanud muudatused on paraku tehtud alles pärast traagilisi, surmaga lõppenud õnnetusi: ohutulede kasutamise nõue lisati pärast kaheksa-aastase poisi hukkumist 2011. aastal ning suuremale ja valgustpeegeldavale lasterühma märgile mindi üle pärast 2015. aastal hukkunud kümneaastase lapse õnnetuse uurimist. Vaatlused näitasid, et varasem väiksem märk ei olnud juba 70 km/h juures piisavalt aegsasti märgatav. Töölepingu või selle väljavõtte puudumine on küll langustrendis, kuid Transpordiamet ootab seadusemuudatust, mis ühtlustaks kauba- ja sõitjateveol tegutsevate juhtide nõuded ning annaks järelevalvele võimaluse kontrollida juhi töösuhet töötajate registrist. “Töösuhte kontrollimine on praegu järelevalvele ebamõistlikult keeruline, sest meil puudub õigus juhi töösuhet töötajate registrist üle vaadata,” nentis Karl Tiitson. “Ootame seadusemuudatust, mis ühtlustaks kauba- ja sõitjateveol tegutsevate juhtide nõuded ja annaks meile selle info kättesaamiseks reaalse võimaluse. See lihtsustaks tööd nii järelevalvele kui ka ausatele vedajatele, kelle jaoks praegune olukord tähendab samuti tarbetut ebaselgust.” Eesti vedajate seas tuvastati 30 sellist juhtumit, samuti jäi 21-l korral kohapeal esitamata tööleping või selle väljavõte. Raskemaid rikkumisi tuvastati Eesti vedajate puhul vähe – ühel juhul veeti sõitjaid ilma tegevusloa tõestatud koopiata ja ühel juhul oli juhi pädevustunnistus aegunud. Välisvedajatest paistsid silma Läti ettevõtted, kelle puhul tuvastati kolm tegevusloa tõestatud koopiata bussi. Eraldi soovib Transpordiamet juhtida tähelepanu kasvavale trendile, kus turismigruppe veetakse kuni üheksa istekohaga sõiduautodega. Ka sellise sõiduki puhul on tasu eest korraldatav sõitjatevedu – välja arvatud taksovedu – ilma ühenduse tegevusloa ja selle tõestatud koopiata keelatud. Seejuures ei oma tähtsust, kas sõidu eest tasutakse otse või sisaldub selle hind teiste pakutavate teenuste sees. Kuu aja jooksul kontrolliti 333 bussi – pea kolmandiku võrra rohkem, kui mullu samal perioodil, mil kontrolliti 264 bussi. Kontrollitud sõidukitest kuulus 230 Eesti vedajatele ja 153 neist olid täielikult korras. Suuline hoiatus tehti 63-l juhul, lisaks alustati 13 riiklikku järelevalve menetlust ja üks väärteomenetlus ning Politsei- ja Piirivalveametile edastati üks väärteoteade. Välisriikide vedajatele kuulunud 103 bussist olid 96 korras, neljal juhul tehti suuline hoiatus ja kolmel juhul alustati väärteomenetlus.
