Eestikeelsele õppele üleminek kulgeb lasteaedades ja esimestes klassides eriliste tõrgeteta. Vene kodukeelega vanemad tajuvad suuremaid muresid aga alates neljandast klassist, kui algab süviti minev aineõpe, osutab hiljutine uuring. Tartu Ülikooli eesti keele kui võõrkeele professor Birute Klaas-Lang on viimase paari aasta jooksul uurinud kolleegidega vene kodukeelega perede hoiakuid. Kuigi teadlaste vaatevälja jäid üle kogu Eesti asuvad lasteaiad ja koolid, keskendusid nad rohkem Tartule, Tallinnale ning Ida-Virumaale. Uurimisrühm soovis täpsemalt kaardistada, kuidas suhtuvad lapsevanemad eestikeelsesse haridusse ja noort uues keelekeskkonnas toetavad. Perekonna roll on protsessis kandva tähtsusega. Kuna kodu kujundab vahetult õpilase keelelisi väärtushinnanguid ja edasist motivatsiooni, võib vanemate trots kanduda üle ka lastele, vähendades omakorda nende õpihuvi.
