Eesti majanduse käekäiku ohustab üha kasvav riigivõlg. Ühe õlekõrrena aitaks majanduse taas tõusule viia lisainvesteering teadusmahukasse ettevõtlusesse, osutavad Eesti eksperdid. Seejuures on aga oluline, et riigiametnikud suhtuksid uuenduslikesse ideedesse senisest avatumalt. “Eesti majandus ei ole harjunud suhteliselt väikese, aga kauakestva majanduslanguse või nullkasvuga,” sedastab Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel. Alates taasiseseisvumisest kuni suure finantskriisini tähendas majanduslangus Eesti inimesele kiiret ja järsku kukkumist, millest paari aastaga üle saadi. “Välisnõudlus kadus ja taastus. Kõik toimus varasemalt nii kiiresti, et aru pidada ja süüdlasi otsida ei olnudki aega,” meenutab ökonomist. Kui toona aitas Eestil kriise seljatada siinne odav tööjõud, on palgad nüüdseks kasvanud ja omaaegne eelis kadunud. Lisatõuget ei saa anda ka enam ligipääs Euroopa Liidu ühisturule, sest see on juba olemas. “Oleme jäänud jõukuse tasemelt pidama 70–80 protsendi kanti Euroopa keskmisest. Selles piirkonnas on näiteks Portugal püsinud aastakümneid,” kirjeldab Luikmel.
