Euroopa suurriikide, niinimetatud E3 ehk Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa veetav algatus avada poliitiline dialoog Venemaaga peaks tegema meid väga ettevaatlikuks, vaatamata sellele, et seda toetavad ka Soome ning Ukraina, kirjutab Raimond Kaljulaid. Ma ei vaidlusta seda, et Euroopa peab võtma Venemaaga kõnelustel juhtrolli ning asuma ise seda protsessi ameeriklaste asemel eest vedama, kuid Eesti poliitikute jaoks peab küsimus oleme eelkõige selles, mil viisil seda tehakse ja kuidas on selles protsessis esindatud Eesti Vabariigi huvid. Asi pole selles, et me ei saa oma briti, prantsuse ja saksa sõpru usaldada, ikka saame. Läbi NB8 ehk Põhjamaade ja Balti riikide lähedase koostöö on meil ka tugev jõuõlg poliitika mõjutamiseks. Kuid sellele vaatamata tuleb olla väga skeptiline kitsalt E3-le tuginevate kõneluste osas. Isegi kui hea sõber on roolis, on ikkagi tähtis, kuhu see auto sõidab. Lääne- ning Ida-Euroopa välispoliitilised huvid on paljudes teemades kattuvad, aga võivad ka meie omadest oluliselt erineda.
