Peaminister Kristen Michali sõnul peab laste ja noorte kaitsmisel digikeskkonnas senisest suurem vastutus lasuma platvormidel. “Eestil koos Euroopa Liiduga on piisavalt jõudu, et seda neilt nõuda. Üksnes vanusepiirangutest ei piisa: need peavad päriselt toimima ning samal ajal tuleb tegeleda sõltuvust tekitavate algoritmide ja disainivõtetega, mis mõjutavad kõiki kasutajaid. Oluline roll on ka lapsevanematel ja inimeste teadlikkusel sellest, kuidas platvormid meie tähelepanu püüavad ja kasutusharjumusi kujundavad,” ütles Michal.
“Kutsusin augustis kokku juhtivatest eksperditest koosneva noorte sotsiaalmeedia mõjude ja vaimse tervise nõukoja, kes andis sisendit ka nende seisukohtade kujundamiseks. Nõukoja tegevus sellega ei piirne: jätkatakse tööd kaasates noori ja novembri lõpus esitab nõukoda valitsusele oma lõplikud ettepanekud,” lausus peaminister.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul näitavad senised kogemused mujalt maailmast, et keelud ei ole tõhus lahendus, sest noored leiavad piirangutest möödapääsu või liiguvad varjatumatele teenustele, kus kaitse on veelgi nõrgem.
Samuti ei toeta Eesti ühe konkreetse üle-euroopalise tehnilise vanusekontrolli lahenduse kohustuslikuks muutmist, vaid eelistab riskipõhist lähenemist, mis kaitseb kasutajate privaatsust ja jätab liikmesriikidele õiguse valida sobivaimad riiklikud lahendused.
Pakosta sõnul ei ole aus jätta lapsevanemaid üksi võitlema miljardidollariliste algoritmidega. “Me ei lahenda ju katkiste bussipidurite probleemi sellega, et keelame lastel bussiga sõitmise või teeme lapsevanematest busside tehnilise seisukorra kontrollijad, vaid me nõuame bussitootjatelt töökindlaid pidureid ja turvalisemaid busse ning transpordikorraldajatelt ohutut teenust,” selgitas minister.
Ta rõhutas, et sama loogika peab kehtima ka digimaailmas: noori ei saa digiühiskonnast lihtsalt välja lõigata, sest neil peab säilima õigus infot hankida ja eakaaslastega lävida. “Vastutus tuleb panna platvormidele endile – nad peavad eemaldama manipuleerivad algoritmid, lõpetama äri tegemise laste tähelepanu arvelt ja looma keskkonna, mis on kõigile ohutu,” ütles ta.
Valitsuse kinnitatud seisukohtade kohaselt on Eesti Euroopa Komisjoniga ühel meelel selles, et platvormid peavad lõpetama manipuleerivate ja sõltuvust tekitavate disainilahenduste kasutamise, nagu näiteks lõputu kerimine ja automaatesitus.
Samuti toetab Eesti tugevalt suunda, et alaealiste kontodel peavad olema vaikimisi aktiveeritud kõrged privaatsuse ja turvalisuse sätted ning väga suurte veebiplatvormide üle teostatav järelevalve peab muutuma kiiremaks ja tõhusamaks.
Läbirääkimistel Brüsseliga seisab Eesti aga vastu sellele, mis puudutab lauskeelde ja vastutuse veeretamist peredele. Eesti valitsus ei toeta Euroopa Komisjoni plaani kehtestada sotsiaalmeediale ja teistele digiteenustele, sealhulgas tehisaruagentidele, üldist vanusepõhist katuskeeldu.
Täna kinnitatud seisukohad annavad Eestile tugeva mandaadi osaleda kohe ja mõjusalt Euroopa Liidu laste määruse läbirääkimistes, et saavutada mõistlik tasakaal laste turvalisuse ja nende digiühiskonnas osalemise õiguste vahel. Seisukohad esitatakse nüüd Riigikogule. Eesti seisukohad täismahus Eesti seisukohad alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia kasutamise võimalike piirangute osas.
1.1 Eesti leiab, et laste ja noorte kaitsmisel veebikeskkonnas, sealhulgas sotsiaalmeedias, peab suurenema platvormide ja digiteenuste pakkujate vastutus oma teenustest tulenevate riskide maandamisel. Toetame üldist eesmärki tugevdada Euroopa Komisjoni poolt väga suurte veebiplatvormide ja otsingumootorite üle tehtavat järelevalvet, et tagada Euroopa Liidu digiteenuste määruse tõhus rakendamine ja nõuete täitmine. Euroopa Komisjon peab hindama, kas kehtiv õigusraamistik ja olemasolevad järelevalvevahendid on piisavad rikkumiste tõhusaks ja tempokaks menetlemiseks kiiresti muutuvas digimaailmas, ning leidma viise menetluste kiirendamiseks.
1.2 Eesti ei toeta alaealistele ligipääsetavate sotsiaalmeediaplatvormide ja teiste digiteenuste, sealhulgas tehisarukaaslaste suhtes üldise katuskeelu kehtestamist. Eesmärk peab olema kõigile kasutajatele turvaliste digiteenuste kujundamine.