Simulatsioonid: elu ehitusplokid ei tulnud ürgsetel komeetidel

CNN vahendab, et uus arvutisimulatsioonide uuring seab kahtluse alla kaua levinud teooria, mille järgi komeedid aitasid miljardeid aastaid tagasi Maal elu käivitada. Habras orgaaniline aine, mida jääkehad pidid kaasa tooma, oleks löögil suure tõenäosusega hävinud. See vastandub vähemalt 1961. aastast pärinevale ja juba 1908. aastal oletatud päritoluhüpoteesile.

Uuringu järgi, mis ilmus kolmapäeval ajakirjas Scientific Reports, võis Maa varases ajaloos üle nelja miljardi aasta tagasi tabada rohkem kui 100 000 komeeti, mis olid suuremad kui 100 meetrit. Need löögid olid enamasti liiga rasked, et elu alustavad molekulid oleksid vastu pidanud. Rühm kasutas komeetide tekkimise ja arengu uusimaid mudeleid ning simuleeris seda varajast planeediperioodi 100 000 korda.

Juhtautor Richard Anslow, kes tegi töö Cambridge’i ülikooli astronoomiainstituudis doktorantuuri ajal, ütles, et varase Maa pinnatingimuste põhjal ei olnud simulatsioonides keskmiselt ühtegi edukat lööki. Komeetide tüüpilised kiirused tähendasid, et terviklikke orgaanilisi molekule oleks suutnud kohale toimetada väga vähesed, kui üldse. Täpsemalt näitas 54% simulatsioonidest, et lööki ei toimunud, ülejäänud 46% andis vähemalt ühe ja tühine vähemus kuni kolm kokkupõrget.

Anslow märkis, et juhuslikku edukat lööki ei saa kindlalt välistada, kuid see pidi toimuma ideaalses kohas, kus oli juba vedelat vett ja muid eluks vajalikke aineid. Selline kombinatsioon teeb protsessi ebatõenäoliseks. Isegi eduka löögi korral oleks vesiniktsüaniid löögi üle elanud vaevalt ja ookeani kukkudes lahustunud. Paljusid teisi eellasmolekule, näiteks fosforit ja väävlit sisaldavaid ühendeid, komeetides tavaliselt ei leidu.

Teise kosmilise orgaanilise aine allikana nimetas ta asteroide, mis tabasid Maad tavaliselt aeglasemalt ja suuremal arvul. Ta viitas Bennu ja Ryugu proovidele, milles on suurem osa valke ehitavatest aminohapetest. Uuring tõstatab ka võimaluse, et kuigi Maa ei pruukinud komeedilöökidest vesiniktsüaniidi tekkeks ideaalne olla, võis muistne Marss olla sobivam, sest planeet on Maast palju väiksem ja Päikesest kaugemal.

Loe täispikka artiklit: Slashdot

Leave a Comment