Riigi rahastatav täiend- ja ümberõpe peab lähtuma inimese oskustest ja arenguvajadusest, arvestama tööturu vajadusi ning andma õppijale oskused, millest on talle päriselt kasu. “Täiskasvanute õppesse tuleb investeerida targalt. Riigi toel pakutav õpe peab andma inimesele oskused, mis aitavad tal tööelus edasi liikuda, ning jõudma eelkõige nendeni, kelle võimalused ise oma õppesse panustada on väiksemad,” ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) kantsler Triin Laasi-Õige . HTM peab oluliseks, et enne riigi toel õppima asumist saaks inimene vajaduse korral hinnata oma oskusi ja leida sobiva õpitee. Rahastamisel tuleb senisest rohkem arvestada koolituse kvaliteeti ja tulemust, st kas omandatud oskused aitavad tööd leida või hoida, ametit vahetada või õpinguid jätkata. Toetada tuleb eeskätt sihitud täiend- ja ümberõpet ning mikrokvalifikatsiooniõpet, samuti jagada kulusid koolitusest kasu saajatega. Tõhustamiskava osutab, et täiskasvanute mitteformaalse õppe rahastamine on erinevate asutuste vahel killustunud ja riigil puudub terviklik ülevaade nii rahastusest kui ka selle tulemuslikkusest. Ministeeriumid, nende allasutused, Eesti Töötukassa ja kohalikud omavalitsused tellivad ja rahastavad täiskasvanute õpet üksteisest sõltumatult. Seetõttu võivad tegevused kattuda ja keeruline on hinnata ka nende mõju. Tõhustamiskava tugineb 2021-2025. aasta andmetele. Sel perioodil tellis avalik sektor eraturult koolitusi kokku ligi 95 miljoni euro eest. Analüüsi järgi telliti ligikaudu 47 protsenti avaliku sektori koolitusteenustest pakkujatelt, kes ei olnud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud täienduskoolitusasutusena. See tähendab, et riigil on keerulisem saada terviklikku ülevaadet avaliku raha eest pakutava õppe kvaliteedist ja tulemustest. Kavas tehakse ka ettepanek katsetada lahendusi, kus koolituse eest tasumisse panustavad senisest rohkem tööandjad ja õppijad. HTMi jaoks on koos panustamisel oluline, et see ei takistaks väiksemate oskustega või suuremas töötururiskis inimeste õppimist. HTM toetab soovitust leppida kokku ühtsed kvaliteedinõuded ning parandada riigiasutuste koostööd koolituste kavandamisel ja nende mõju hindamisel. Eesmärk on suunata avalik raha eelkõige õppesse, mis aitab inimestel omandada vajalikke oskusi ning toetab Eesti tööturu ja majanduse arengut. Täiskasvanute mitteformaalse õppe tõhustamiskava on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel . Vt ka Rahandusministeeriumi pressiteadet . press@hm.ee Täiskasvanuharidus
