Kyoto ülikooli teadlased kasutasid umbes 1200 Starlinki satelliidi orbiidimuutusi Maa termosfääri kaardistamiseks. Analüüs andis esimese tomograafilise kaardi sellest hõredast ja raskesti vaadeldavast ülemise atmosfääri kihist umbes 482 kilomeetri kõrgusel. Uuring avaldati ajakirjas Earth, Planets and Space.
Madala Maa orbiidi satelliidid liiguvad näiliselt tühjas ruumis, ent seal esineb hõredaid osakesi, mis tekitavad takistust ning vähendavad aeglaselt kiirust ja kõrgust. Päikeseaktiivsus ja geomagnetilised tormid võivad tihedust kiiresti suurendada, muutes orbiite ja raskendades kokkupõrgete vältimist. Termosfäär ulatub umbes 100–1000 kilomeetrini; üle 99 protsendi sealsetest gaasidest on elektriliselt neutraalsed, mistõttu on piirkonda otseselt raske uurida.
Teadlased käsitlesid Starlinki satelliite liikuvate anduritena. Takistusest tingitud orbiidienergia kadu arvutati avalike orbiidiandmete põhjal ning tomograafia abil hinnati tiheduse jaotust eri asukohtades. Vastav autor Mamoru Yamamoto rõhutas, et kosmoseteaduse ja kosmosetehnika tihedam koostöö on selliste tulemuste saamiseks vajalik.