Edela-Hiina turgudel ja restoranides müüdava seene juurde käib ebatavaline hoiatus: seda tuleb põhjalikult küpsetada, muidu võib hakata nägema tillukesi inimesi. Aastakümneid on inimesed teatanud erakordselt detailsetest hallutsinatsioonidest pärast teatud metsaseente söömist. Nad kirjeldavad kümneid või isegi sadu miniatuurseid inimlaadseid kujusid, kes kõnnivad laudadel, ronivad mööblil ja liiguvad päris objektide ümber nii, nagu jagaksid nad sama füüsilist ruumi.
Teadlased on paljud neist kirjeldustest seostanud liigiga Lanmaoa asiatica, mis on Yunnani piirkonnas hinnatud söödav torikseen. Sama liiki on seostatud peaaegu identsete kogemustega ka tuhandete kilomeetrite kaugusel Filipiinide põhjaosas. Yunnani keeles tuntakse seent nime all Jian shou qing. See kasvab koos mändidega ja on maitsva metsaseenena hinnatud. Ebapiisavalt küpsetatuna võib see aga tekitada väga spetsiifilise hallutsinatsioonivormi, mida teadlased endiselt selgitada püüavad.
Utah’ ülikooli teadlaste uus DNA-tõendusmaterjal muutis mõistatuse veelgi põnevamaks. Kinnitati, et Edela-Hiina elanikud ja üks põlisrahva kogukond Filipiinide põhjaosas sõid sama seeneliiki, kui teatasid silmatorkavalt sarnastest nägemustest tillukestest figuuridest. Veelgi üllatavam oli, et meeskond ei leidnud psilotsübiini ega ühtegi teist teadaolevat seente hallutsinogeeni. Tulemused viitavad, et L. asiatica võib sisaldada teadusele seni tundmatut psühhoaktiivset ühendit.
Kuna keemilist seletust ei olnud, kaalusid teadlased varem võimalust, et nägemused ei pruugi üldse seentest tingitud olla, vaid peegeldavad rahvaluulet, ootusi või sotsiaalkultuurilisi mõjusid. Uurimistöö peatus suures osas 1960. aastatel. Siis kerkis sama omapärane lugu uuesti esile. Alates 1990. aastatest teatasid Yunnani elanikud miniatuursete figuuride nägemisest pärast teatud torikseente söömist. Mükoloogid kahtlustasid L. asiaticat, kuigi liik ise tunnistati teaduslikult alles hiljem.
2024. aastal sai teadlane Domnauer teada sarnasest nähtusest Filipiinide kauges Põhja-Cordilleras. Sealne põlisrahvas sõi metsaseent nimega Sedesdem, mille kohta kohalik teadmine ütles, et see võib vahel tekitada nägemusi väikestest inimestest. Paapua Uus-Guineas seostati nähtust seenega nimega Nonda. Kolm kogukonda, mida eraldasid suured vahemaad ja erinevad kultuuritraditsioonid, kirjeldasid pärast metsaseente söömist ebatavaliselt sarnast kogemust. Domnauer reisis Yunnani ja Filipiinidele, küsitles kohalikke ning kogus L. asiatica ja teiste Lanmaoa perekonna liikide proove geneetiliseks analüüsiks. Tema töö Filipiinidel oli ühtlasi esimene teaduslik seente uuring riigi põhjaosas. DNA järjestamine andis selge tulemuse: nii Hiina Jian-shou-qing kui ka Filipiinide Sedesdem olid L. asiatica.