Briti ajakiri The Spectator kirjutab, et Cambridge’i ülikooli haridusteaduskonda on abiprofessoriks teadustöö alal nimetatud Farah Ahmed, keda seostatakse endise toetusega organisatsioonile Hizb ut-Tahrir. Organisatsioon keelustati Suurbritannias 2024. aastal terrorirühmitusena. Ahmed töötab samas teaduskonnas, kus varem tekitas avalikkuses vastukaja Jason Arday juhtum. Spectatori väitel vastutab Ahmed nüüd hariduse valdkonna kraadiõppe teadustöö eest ning õpetab bakalaureuseõppe üliõpilastele, kuidas haridus kujundab indiviide ja ühiskonda.
Spectatori kätte jõudnud pamfletis “Education and Identity”, mis ilmus algselt 2002. aastal ja anti uuesti välja 2017. aastal, kirjutas Ahmed, et Suurbritannia moslemikogukond peab tunnistama lääne haridust ohuks oma uskumustele ja väärtustele. Ta kritiseeris koole moslemilaste lõimimise püüdluste eest, väites, et eesmärk on kasvatada põlvkondi, kes islami hülgavad. Riiklikku õppekava nimetas ta süstemaatiliseks ajupesuks, mille siht on kujundada “mudelkodanikke”, kes osalevad ilmaliku kapitalistliku süsteemi rakendamises. Demokraatiat kirjeldas ta kui korrumpeerunud traditsiooni. Ta taunis ka seda, et koolides õpetatakse, et polügaamia või alla 16-aastaste abielu on arhailine ja naisi diskrimineeriv, ning et demokraatia on ainus viis seadusi luua.
Samuti leidis Ahmed, et usuline sallivus usundiõpetuses asetab islami samale tasemele teiste religioonidega. Inglise keelt pidas ta üheks kahjulikumaks õppeaineks, kuna muinasjutud peegeldavat ilmalikke ja moraalivastaseid uskumusi ning näiteks “Romeo ja Julia” propageerivat vanemate eiramist ja abielueelset läbikäimist. Evolutsiooniõpetust pidas ta islamiga vastuolus olevaks. Ta hoiatas poiste ja tüdrukute ühise töö ning mitte-moslemi lastega suhtlemise eest, nimetades lääne kultuuri “mänguväljaku kultuuriks”, mis kujundab isiksusi islamist eemale.
2009. aastal pälvis Ahmed avalikkuse tähelepanu, kui selgus, et ta juhtis kahte erapõhikooli, mis said riiklikku raha üle 100 000 naela. Spectatori teatel olid vähemalt kolm neljast usaldusisikust Hizb ut-Tahriri liikmed või aktivistid, sealhulgas toonase juhi abikaasa, ning koolide õppekava peegeldas organisatsiooni separatistlikku ja demokraatiavastast ideoloogiat. Tookordne haridusminister Ed Balls, heategevuskomisjon ega Ofsted Spectatori sõnul sekkunud ei ole. Koolid Haringeys ja Slough’s saavad endiselt riiklikku rahastust; eelmisel aastal oli see 382 000 naela. Ahmed on endiselt neid haldava organi usaldusisik. 2010. aastal ütles ta, et ei olnud organisatsiooni liige juba mõnda aega ega jaga kõiki selle kui poliitilise organisatsiooni seisukohti; enne artikli ilmumist ta kommentaaripalvele ei vastanud.
Cambridge’is on Ahmed ühtlasi Islamic Educator Learning Community (IELC) direktor. IELC kuulub Camtree keskuse juurde Hughes Halli kolledžis, kus Ahmed on teadur ja valitsuskogu liige. 2023. aasta suvel korraldasid IELC, Camtree ja Cambridge’i ülikool konverentsi islamist, teadusest ja haridusest, et käsitleda teadust modernismi ja kolonialismi projekti osana ning seada kahtluse alla arusaam teadusest kui objektiivsest teadmisest. Samal aastal korraldati konverents, mis kutsus üles loobuma tavapärasest õpetajakoolitusest ja liikuma islamipõhise õpetajaarenduse poole, kritiseerides ilmalikku ja neoliberalistlikku haridussüsteemi. Ahmed on ka kaasautor tööriistakomplektile “How Islamic is my school”, milles vastandatakse islamlikku hariduskäsitlust kirjaoskuse, arvutamisoskuse ja kvalifikatsioonide omandamisele.
IELC veebileht suunab muu hulgas saidile Salafi Homeschool, mis hoiatab moslemeid jõulude ja muude mitte-moslemi pühade tähistamise eest ning riigikoolides laulude, segasoost tantsu ja muude islamiga vastuolus olevate tegevuste eest. Spectator järeldab, et Ahmed’i varasemad seisukohad peegelduvad pehmemas sõnastuses ka Cambridge’i tegevuses, ning ennustab, et võimud ei reageeri. Artikkel esitab need väited Ahmed’i kirjutiste, konverentside ja sidemete põhjal ega sisalda ülikooli ega Ahmed’i sisulist vastust peale varasema distantsivõtmise Hizb ut-Tahririst.