“Need investeeringud aitavad vähendada Eesti inimeste ja ettevõtete energiakulusid, parandada elukeskkonda ning tugevdada energiajulgeolekut. Oleme rajanud kiiremaid ja puhtamaid transpordiühendusi, teinud hooned energiatõhusamaks ning loonud paremad võimalused taastuvenergia kasutamiseks,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt . Alates Euroopa Liidu enampakkumisplatvormi käivitumisest on Eestile laekunud tulust kõige rohkem eelarvevahendeid suunatud transpordi ja liikuvuse valdkonda – 1 miljard eurot, hoonete energiatõhususe edendamiseks 446 miljonit eurot ning taastuvenergia ja energiatõhususe arendamiseks 175 miljonit. Seireks, teadus- ja arendustegevusteks on eraldatud peaaegu 164 miljonit, kliimamuutustega kohanemiseks ja loodushoiutegevusteks 37. Möödunud aastal jätkusid CO₂ rahadest Rail Balticu rajamine, raudteede elektrifitseerimine ning lõpusirgel on kuue uue elektrirongi soetamine. Rongid jõuavad eelduslikult Eestisse 2026. aasta lõpuks. Samuti toimusid tööd Virtsu-Kuivastu sadamate kaldaelektritaristu rajamiseks, et sadamad oleksid valmis teenindama uut elektriparvlaeva. Hoonete energiatõhususe parandamiseks rekonstrueeriti kohalike omavalitsuste ja keskvalitsuse hooneid ning rajati liginullenergiahooneid. Taastuvenergia ja energiatõhususe valdkonnas valmisid Kirde-Eestisse tuuleparkide rajamist võimaldavad radarid ning jätkusid tööd Vaindloo saare taastuvenergialahendustega. Märkimisväärselt vähendati teatrite ja etendusasutuste kulusid valgustusele. Samuti toetati näiteks Võrtsjärve ja mere seiret, kliimaatlase koostamist, geotermaalenergia katsejaamade arendamist, üleujutusriski vähendavaid ehitustöid Paides, Sindis, Pärnus, Haapsalus, Keilas, Kuressaares ja Hiiumaal ning kliimakoostööprojekte Ukrainas ja arenguriikides. CO₂ ühikute müügist saadav tulu tuleb Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist. Selle põhimõte on lihtne – ettevõtted, mis paiskavad õhku kasvuhoonegaase, peavad selle eest maksma. Nii suunatakse ettevõtteid investeerima puhtamatesse tehnoloogiatesse ja väiksema heitega tootmisse. Osa müüdud CO₂ ühikutest saadud tulust laekub Eestile, kes kasutab seda seaduse järgi kliima- ja energiaprojektide rahastamiseks. Eestis hõlmab süsteem praegu 37 suuremat tööstus- ja energiatootmisettevõtet ning ühte lennundusettevõtet. Alates 2024. aastast kuulub süsteemi ka meretransport ning 2026. aasta keskpaiga seisuga osaleb selles 16 Eesti laevandusettevõtjat kokku 53 laevaga. ANNIKA LEPP Kommunikatsiooninõunik 53881400 annika.lepp@kliimaministeerium.ee Kliimakohanemine
