Eelnõu käsitleb kosmosetegevusena eelkõige satelliitide ja teiste kosmoseobjektide lennutamist ning käitamist kosmoses. Seadus paneb paika reeglid lubade, registreerimise, järelevalve ja vastutuse kohta ning toetab Eesti kosmosesektori liikumist teadusprojektidelt kommertstegevuse suunas. Eestis on praegu teadaolevalt arendamisel neli satelliidimissiooni ning esimene Eesti kommertssatelliit plaanitakse orbiidile lennutada 2028. aastal. “Eesti ettevõtted arendavad juba täna tehnoloogiaid, mis jõuavad kosmosesse, ning riik peab olema valmis sektori järgmiseks arenguhüppeks. Selged reeglid annavad ettevõtetele ja investoritele kindluse arendada kosmoseprojekte Eestis ja koos partneritega. Meie eesmärk on, et Eestist saaks usaldusväärne keskkond kõrge lisandväärtusega kosmoseettevõtlusele, kus samal ajal on riskid ja vastutus selgelt paigas,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. 2010. aastal allkirjastatud ÜRO avakosmoselepingu järgi peab Eesti tagama, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluv kosmosetegevus toimuks riigi loal ja pideva järelevalve all. Samuti võib Eestil teatud juhtudel tekkida rahvusvaheline vastutus Eesti vastutusel lennutatud kosmoseobjekti põhjustatud kahju eest. Uus seadus annab riigile võimaluse hinnata neid riske enne missiooni algust ning nõuda käitajalt piisavat vastutuse katmist. Eelnõuga kehtestatakse kosmosetegevuseks tegevusloa nõue. Loamenetluses hinnatakse muu hulgas kosmoseobjekti käitajat, objekti ja selle tehnilist valmisolekut, riskijuhtimist, kindlustust ja vastutuse katmist ning seda, kuidas tegevus nõuetekohaselt lõpetatakse. Samuti reguleeritakse kosmoseobjektide registreerimist, kosmosetegevuse ja objekti omandi üleandmist, riiklikku järelevalvet ning riigi tagasinõudeõigust. Kosmosetegevuse pädevaks asutuseks saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes hakkab menetlema tegevuslubasid, registreerima kosmoseobjekte ja tegema järelevalvet. TTJA tegeleb juba praegu satelliitsideks vajalike raadiosageduste taotlemise ja lubadega, mistõttu koondub ettevõtja jaoks oluline osa kosmosetegevusega seotud asjaajamisest ühe asutuse juurde.
Selgemad reeglid ettevõtetele ja teadusasutustele Ettevõtetele ja teadusasutustele annab seadus selgema ja etteaimatavama aluse kosmosemissioonide kavandamiseks. Kosmoseprojektid on pikaajalised ja kapitalimahukad ning selge tegevuslubade, registreerimise, kindlustuse ja vastutuse süsteem aitab ettevõtetel teha koostööd investorite, kindlustajate, starditeenuse pakkujate ja rahvusvaheliste partneritega. Nõuded on kavandatud riskipõhiselt. Väiksema riskiga tegevuste ning teadus- ja arendusprojektide puhul näeb eelnõu ette erandid, mis võimaldavad teatud nõudeid vähendada või neist vabastada, sealhulgas kindlustuskohustusest. Nii saab maandada riigi vastutusriske toetades samal ajal iduettevõttete, teadusasutuste ja tudengiprojektide arengut. Eesti kosmosesektor on viimase kümnendi jooksul jõudsalt arenenud. Eesti sai Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) liikmeks 2015. aastal ning tänaseks on ESA tegevustes osalenud üle 60 Eesti ettevõtte ja teadusasutuse Arendamisel olevate missioonide seas on Spaceiti Oriole, KappaZeta 3D-SAR, ESTCube-3 ja SUTS. Praeguseks on 14 Euroopa Liidu liikmesriiki oma kosmosetegevuse seaduse juba vastu võtnud. Eesti eesmärk on luua toimiv riigisisene raamistik enne, kui esimesed kommertsmissioonid jõuavad praktilise elluviimiseni. Eesti seadus täiendab ka Euroopa Liidu tasandil menetluses olevat EU Space Acti. ELi õigusakt võib tulevikus kehtestada liikmesriikidele ühiseid nõudeid, kuid Eestil tuleb ka edaspidi korraldada riigisisene loamenetlus ja järelevalve, registreerida kosmoseobjekte ning lahendada Eesti rahvusvahelise vastutusega seotud küsimusi. HENRY AIGRO nõunik henry.aigro@mkm.ee