Riigi eriplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju hindamise programm määratlevad, kuidas toimub asukohtade võrdlemine, milliseid uuringuid läbi viiakse ja milliseid mõjusid hinnatakse. Planeeringu projektijuhi Agnes Lihtsa sõnul on tegemist olulise verstapostiga protsessis, mis loob aluse sobivaima asukoha leidmiseks. “Dokument ise asukoha osas otsuseid ei tee, vaid annab metoodika ja põhimõtteid, mille alusel seda otsida. Eelkõige on fookuses mõju inimesele ja looduskeskkonnale,” selgitas ta.
Samuti keskendutakse taristule, majandusele ja ohutusele. Läbi viiakse ka kogukonnauuring ja analüüs, mõistmaks kohalike elanike ootusi, küsimusi ja võimalikke murekohti, et info vahetus ja koostöö oleksid tulemuslikud kõigile osapooltele.
Lähteseisukohtade järgi on eelvalikus kuus kandidaatala Lüganuse ja Viru-Nigula valdades. Lisaks neile hõlmab planeeringuala veel Haljala, Rakvere, Vinni ja Jõhvi valdu ning Rakvere ja Kohtla-Järve linnu, sest hinnata tuleb ka elektriühenduste, jahutusvee trasside, juurdepääsuteede jm vajaliku taristu lahendusi.
Planeerimine toimub koostöös omavalitsuste, riigiasutuste, kohalike elanike, maaomanike ja avalikkusega. 3.-13. augustini toimuvad planeeringuala omavalitsustes infokoosolekud, kus tutvustatakse lähteseisukohti ja jagatakse infot planeerimisprotsessi kohta. MKM ootab materjalidele tagasisidet 28. augustiks aadressile [email protected].
Täpsemalt: riigiplaneering.ee/tuumajaam Valitsus algatas tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu 22. mail 2025. Planeeringumenetlus koosneb kahest etapist. Kõigepealt leitakse tuumajaamale ja selle taristule 2027. aasta lõpuks sobivaim asukoht. Seejärel koostatakse valitud asukohas detailne lahendus jaama ja taristu (nt teede ja tehnovõrkude) rajamiseks ning viiakse läbi täiendavad mõjuhindamised enne lõplike otsuste tegemist. Planeeringu kehtestamine võiks kõige varem toimuda 2030. aastal.
Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, huvitatud isikuks on Fermi Energia AS.