Georgetowni ülikooli teadlased leidsid, et pikaajaline harjutamine kujundab aju füüsiliselt ümber, võimaldades õpitud ülesannetel minna mööda otsmikusagara koorest ja liikuda spetsialiseeritud närviringlustesse. See seab kahtluse alla senise arusaama, et inimesed ei suuda tegelikult mitut ülesannet korraga täita, vaid üksnes lülituvad nende vahel kiiresti.
Uuringu vanemautori, neuroteaduste professori Maximilian Riesenhuberi sõnul näitavad tulemused, et aju arhitektuuri on võimalik ümber kujundada ja kasutada uusi ajuosi. Tuttavaks näiteks on autojuhtimine: algul nõuab see täit tähelepanu, kuid aastatega suudavad inimesed samal ajal vestelda või muusikat kuulata.
Uurimuses sorteerisid vabatahtlikud nutitelefonirakenduses 5–10 nädala jooksul üle 30 000 korra autopiltide peeneid visuaalseid erinevusi. Osalejate aju uuriti fMRI ja EEG abil enne ja pärast treeningut. Algul aktiveeris ülesanne otsmikusagara koort, mis vastutab planeerimise ja teadliku otsustamise eest. Pärast pikka harjutamist liikus tegevus mujale, vabastades “mõtlemiskeskuse” teiste ülesannete jaoks.
Leid võib aidata mõista harjumuste kujunemist ja arendada tehisintellekti (AI) süsteeme, mis oskavad uusi oskusi varasemalt õpitule tuginedes paremini omandada.