Intensiivsed põllumajandusvõtted tõrjuvad Eesti kahepaikseid oma põlistest elupaikadest eemale. Olukorda aitavad leevendada uued kalavabad tiigid, kus looduslikud kahjuritõrjujad rahus sigida saavad. Tartu Ülikooli märgalade ökoloogia kaasprofessor Riinu Rannap nentis, et Eesti looduses elavate kahepaiksete asurkonnad on sattunud tugeva loodusliku ja inimtekkelise surve alla. “Liike on meil kokku 11. Nendest üks, järvekonn, on võõrliik, keda leidub ainult Narva ümbruses. Kahetsusega peab ütlema, et üks liik, rohekärnkonn, on viimase punase nimestiku hinnangul regionaalselt välja surnud,” sõnas kaasprofessor saates “Huvitaja”. Kliima soojenedes muutuvad ilmaolud äärmuslikumaks, mistõttu võivad jääda loomad praegusest suuremasse hätta. Varakevadel kõiguvad temperatuurid tugevalt ja kraavid kuivavad sageli just kõige kriitilisemal sigimisajal, jättes asurkondade järelkasvu nõrgaks. “Kevad oli pikalt külm ja kuiv, nii et osadel liikidel kahjuks sigimine ebaõnnestus,” tõdes Rannap.
