Silmapaistev arvutiteadlane Peter J. Denning väidab oma uues raamatus “Turing’s Mistake: Escaping the Yoke of Unintelligent Machines”, et Alan Turingi 1950. aastal esitatud ideed on suunanud tehisintellekti (AI) uurimist viimased 75 aastat vale rada pidi.
Denning toob välja kaks Turingi põhieeldust: esiteks, et intelligentsus võib eksisteerida kehast sõltumatult ja olla seega loodav tarkvaras, ning teiseks, et masin võib näidata intelligentsust, jäljendades edukalt inimest vestluses – idee, millest sai Turingi test. Denningi hinnangul on nende eelduste omaksvõtmine viinud tänase AI-segaduseni ning üldise tehisintellekti (AGI) taotlemine tõenäoliselt ei õnnestu.
Tema argumendi keskmes on vaikimisi teadmise mõiste – inimlik arusaam, mida ei saa sõnadesse panna. Masinõpe ei suuda hõlmata viit kategooriat: terve mõistus, igapäevased suhtlused, emotsioonid ja taju, praktilised oskused ning kultuuris peituvad teadmised. Näitena toob ta Douglas Lenati Cyc-projekti, mis nelja aastakümne jooksul kogus 25 miljonit kirjet, kuid ei suutnud luua piisavat terve mõistuse baasi. Denning hoiatab, et loodavad tehnoloogiad võivad tuua uusi olulisi riske.