Pariisis Île aux Cygnes’il avati möödunud nädalal mälestustahvel, mis jäädvustab Balti ketti kui üht Euroopa olulisemat rahumeelse vastupanu akti. Avamine lõpetas Leedu, Läti ja Eesti saatkondade ning Pariisi linna ühisprojekti, mis algas 2020. aastal. Algatuse eesmärk on hoida elus Balti riikide vabadusvõitluse mälestust ja vägivallatu protesti tähendust tulevastele põlvkondadele.
Tseremoonial osalesid Leedu Seimi aseesimees Rasa Budbergytė, Eesti peaminister Kristen Michal, Läti peaminister Andris Kulbergs, Prantsusmaa Euroopa asjade minister Benjamin Haddad ja Pariisi linnapea Emmanuel Grégoire. Kõnedes rõhutati Balti keti tähtsust kogu Euroopa ajaloole ning meenutati, et Prantsusmaa ei tunnustanud kunagi Balti riikide Nõukogude okupatsiooni. Osalejad tõstsid esile rahvusliku ühtsuse, rahumeelse kodanikuallumatuse ja rahvusvahelise õiguse austamise väärtusi, mis on aktuaalsed ka tänases toetuses Ukrainale.
23. augustil 1989. aastal, Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, moodustasid umbes kaks miljonit leedulast, lätlast ja eestlast enam kui 650 kilomeetri pikkuse inimketi Vilniuse Gediminase tornist Tallinna Hermanni tornini. Samal ajal toimus Pariisis Balti kogukondade ja noorte solidaarsusmarss Trocadéro väljakult Île aux Cygnes’i Vabadussamba juurde. Mälestustahvel avati täpselt marsruudi lõpp-punktis.