Mustad augud kuuluvad universumi kõige äärmuslikumate objektide hulka. Nad koondavad tohutu massi tihedalt väiksesse ruumi, tekitades gravitatsiooni, mis on nii tugev, et isegi valgus ei pääse sealt välja. Nende omaduste kirjeldamiseks on füüsikud tuginenud keerukatele võrranditele, mis pärinevad Einsteini üldrelatiivsusteooriast ja kvantmehaanikast.
1970. aastate alguses avastasid Stephen Hawking ja teised füüsikud paralleele tavaliste objektide termodünaamika seaduste — näiteks selle, kuidas pliidil vesi keema läheb — ning mustade aukude mehaanika vahel. See avastus näitas, et mustadel aukudel on temperatuur ja entroopia ning nad kiirgavad energiat, mida tuntakse Hawkingi kiirgusena.
Uus uurimus laiendab neid seaduspärasusi ka dünaamilistele mustadele aukudele — sellistele, mis muutuvad ajas, näiteks kasvavad või kaotavad massi. Teadlased leidsid, et selliste mustade aukude käitumist saab kirjeldada Hawkingi-laadse termodünaamika raames, kui kasutada alternatiivset entroopia mõõtu. See avab uusi võimalusi mõista mustade aukude füüsikat olukordades, kus klassikaline lähenemine ei kehti.