Muinsuskaitseametil on valminud eelnõu, mille järgi jääks Tallinnas riikliku kaitse all olevate asulakohtade ala pea 140 hektari võrra väiksemaks ning senise kümne kaitseala asemel jääks alles kuus.
Muinsuskaitseamet algatas menetluse, et muuta Tallinnas arheoloogiamälestisena riikliku kaitse all olevate ajalooliste asulakohtade piire ja arvu. Need asulakohad asuvad Tallinna vanalinnas ja ajaloolistel eeslinnaaladel ja seal peab olema väga hästi säilinud arheoloogiline kultuurkiht, mis sisaldab rikkalikult teavet muistse, kesk- ja uusaegse inimasustuse kohta.
Praeguse kümne arheoloogiamälestise kaitset muudetakse nii, et ligikaudu 437 hektari suuruse ala asemel hõlmab kaitse edaspidi kuut mälestist ligikaudu 296 hektari suurusel alal.
Kuigi kaitstava ala kogupindala väheneb märkimisväärselt, võetakse kaitse alla ka uusi alasid, kokku ligikaudu 27 hektari suurusel alal. Selle hulka jääb Tallinna vanalinna lõuna-, kagu- ja idaküljel asuv suurem maa-ala, mis hõlmab Hariduse ja Roosikrantsi tänava, Rävala puiestee ja Teatri väljaku, Laikmaa, Gonsiori ja Raua tänava ning Uus-Tatari ja Ravi ristmiku piirkonna.
Samas mõned alad jäävad edaspidi kaitse alt välja. Näiteks muudetakse märkimisväärselt piire mälestisel, mis asub ajaloolise Härjapea jõe vasakkaldal, niinimetatud Tiigiveski kandis, Imanta ja Juhkentali tänava vahelises piirkonnas.
Seni on mälestise ala koos kaitsevööndiga olnud ligikaudu 18 hektari suurune, kuid “arvestades teadaoleva arheoloogilise kultuurkihi ulatust” muudetakse mälestise piiri nii, et mälestise ala hõlmab edaspidi ajaloolise vesiveski asukohta ja selle lähiümbrust ehk ligikaudu ühe hektari suurust ala. Suurem osa senisest mälestise ja kaitsevööndi alast vabastatakse arheoloogiamälestisega kaasnevatest kitsendustest, kuna maa-ala ei vasta riikliku kaitse eeldusele, seisab käskkirja eelnõus.
Valminud on ka käskkirja eelnõu, millega kultuuriminister muutused kinnitab. Enne muutuste kinnitamist kuulatakse ära muinsuskaitse nõukogu seisukoht.
Viiest alast moodustatakse üks
Eelnõu järgi luuakse uus suur mälestisala, mille pindala ulatub 95 hektarini ning mille piirid ulatuvad Mere puiesteest Tõnismäeni ja Kaarli ja Estonia puiesteest Tatari, Liivalaia ja Pronksi tänavani. Seni oli alal viis erinevat arheoloogiamälestist, kuid kuivõrd arheoloogiline kultuurkiht pole eksperthinnangu järgi säilinud mitte nendel aladel, vaid alade vahel, siis liidetakse need kokku üheks suureks mälestiseks.