Euroopa keskkonnaagentuuri raportist saab lugeda, et Eesti suplusvee kvaliteet on üks Euroopa kehvemaid. Merebioloog leiab aga, et raportit tuleb lugeda tähelepanelikult. Tema sõnul ei tähenda koht pingereas sugugi seda, et Eesti randades oleks ujumine ohtlik. Eesti Mereinstituudi merebioloogiaosakonna juhataja Georg Martin rääkis, et raporti järgi hinnati ligi 57 protsenti Eesti ametlikest supluskohtadest suurepäraseks ning vaid kolmes supluskohas oli veekvaliteet halb. “Tegelikult ei saagi eeldada, et igal pool on alati kõik ühtemoodi hea,” ütles Martin “Vikerhommikus”. Tema sõnul tuleb riikide võrdlemisel arvestada ka sellega, kuidas veeproove kogutakse. Euroopa Liidu suplusvee direktiiv näeb ette vähemalt nelja proovivõttu aastas, kuid rohkem proove andvad riigid saavad täpsema ülevaate vee kvaliteedist. “Kui hinnang põhineb ainult neljal mõõtmisel, on juhuslikkuse mõju üsna suur. Ilmastik, eelnevad sademed, veetemperatuur ja isegi rannas viibivate inimeste arv võivad tulemusi mõjutada,” selgitas ta.
