Teadlased on avastanud, et Maa ajaloo üks äärmuslikumaid vulkaanilisi sündmusi ei loonud üksnes massiivset veealust platood, vaid muutis ka selle all asuva ookeanilise laama struktuuri ja keemilist koostist. Okayama Teadusülikooli lektori Azusa Shito juhitud rühm koos Tokyo Teadusinstituudi dotsendi Akira Ishikawa ja Hiroshima Ülikooli professori Masako Yoshikawaga uuris seismiliste lainete abil Ontong Java platoo süvastruktuuri. Tulemused avaldati ajakirjas Geophysical Research Letters.
Lääne-Vaikse ookeani all asuv Ontong Java platoo on maailma suurim ookeaniline platoo, mis tekkis umbes 110–120 miljonit aastat tagasi erakordse allveevulkaanismi perioodil. Seda peetakse Maa ajaloo suurimaks vulkaaniliseks purskeks. Platoo all asuv ookeaniline laam ei ole tüüpilise lihtsa ehitusega: selle siseosa koosneb horisontaalsetest kihtidest, mida läbivad ulatuslikud vertikaalsete magmakanalite ehk dikiidide parved. Dikiidid tekivad, kui sula kivim tungib pragudesse ja jahtub seal.
Ebatavaliselt aeglased seismilised lained viitavad, et sügavalt tõusev magma muutis ka laama keemilist koostist. Purse vabastas piisavalt soojust, gaase ja vulkaanilist materjali, et häirida globaalset keskkonda, ning võis kaasa aidata massilistele väljasuremistele, muutes ookeani keemiat, kliimat ja merevee hapnikusisaldust. Sündmust võis juhtida termokeemiline pluum.