Kõige ohtlikumaks peetakse jätkuvalt joobes juhtimist, sõnumite ja sotsiaalmeedia postituste jälgimist sõidu ajal ning punase tule alt läbisõitu – neid hindab tõsiseks ohuks 95% või enam elanikest. Erandiks on kiiruse ületamine kuni 10 km/h, mida peab tõsiseks ohuks vähem kui pool elanikkonnast (48%). Aastaga on vähenenud nii suurema (84%-lt 79%-le) kui ka väiksema kiiruseületamise (55%-lt 48%-le) ohtlikuks pidamine, seda ka mootorsõidukit juhtinud vastajate seas. “Eesti inimesed suhtuvad liiklusohutusse endiselt tõsiselt ja see on hea uudis. Samas teeb murelikuks, et kiiruse ületamise ohtlikkust hinnatakse aasta-aastalt leebemalt – juba ligi pool inimestest ei pea väikest kiiruseületamist tõsiseks ohuks. Mida suurem on kiirus, seda pikem on pidurdustee ja seda raskemad õnnetuse tagajärjed, olgu ületus näiliselt väike või suur. Sama murekoht on telefon: kuigi üha enam kasutatakse käed-vabad seadet, hoiab pool rääkivatest juhtidest telefoni endiselt käes. Just sellele tähelepanu hajutamise riskile pöörame tähelepanu ka kampaaniaga “Kannatame ära! Roolis vaatame teed, mitte telefoni”,” ütles Transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich. Viimase 12 kuu jooksul on mobiiltelefoni sõiduki juhtimise ajal kasutanud 65% sõidukijuhtidest, sealhulgas 15% sageli. See näitaja on alates 2020. aastast püsinud üsna stabiilsena. Telefoni kasutatakse roolis valdavalt teekonna navigeerimiseks (93%) ja kõnedele vastamiseks (94%). Telefoni rääkimiseks kasutavatest juhtidest hoiab telefoni käes 50%, ehkki pikemas vaates on käes hoidvate juhtide osakaal vähenenud ja käed-vabad seadme kasutamine sagenenud. Kõrvaliste tegevuste tõttu on viimase aasta jooksul liiklusohtlikku olukorda sattunud 26% sõidukijuhtidest ning telefoni kasutamise tõttu 8%. Need näitajad ei ole eelmise aastaga võrreldes muutunud. Turvavöö kinnitamine sõiduauto esiistmel on enamiku jaoks tavaline praktika: seda teeb reeglina 97% juhtidest ja 98% kõrvalistmel sõitjatest. Alla 15-aastaste laste turvavarustuse kasutamine püsib samuti kõrge – lapse turvavarustuse kinnitab reeglina 95% vastanutest. Tagaistmel kinnitab turvavöö reeglina 83% ja turvavööga varustatud bussides 40% sõitjatest. Võrreldes eelmise aastaga on turvavöö kasutamine tagaistmel ja bussis 4% võrra vähenenud, kuid püsib pikemas vaates kõrgel tasemel. Viimasel talveperioodil sõitis 59% sõidukijuhtidest naastrehvidega (sagedamini maapiirkondade elanikud) ja 36% lamellrehvidega. Aastaga on vähenenud nende juhtide osakaal, kes jälgivad, et rehvide vanus ei ületaks viit aastat, ning suurenenud nende osakaal, kes peavad vastuvõetavaks ka vanemaid rehve. Mootorratturite varustusse kuuluvad pea alati kiiver (94%) ja kindad (90%). Enam kui pooltel on olemas ka kaitsmetega jakk, erisaapad ning põlve- ja puusakaitsmetega püksid. Seljakaitset kasutab 41% mootorratturitest. Tähelepanu hajutamise ennetamisele suunatud liiklusohutuskampaaniat “Kannatame ära! Roolis vaatame teed, mitte telefoni” on märganud 40% Eesti elanikkonnast ja 41% sõidukijuhtidest. Kampaaniat märganutest pidas selle sõnumit oluliseks 93% ning üle poole leidis, et kampaania pani neid mõtlema või mõjutas nende hoiakuid. Uuring käsitles kõrvalisi tegevusi sõiduki juhtimisel ja sõiduki turvavarustuse kasutamist. Sihtrühm oli Eesti vähemalt 18-aastane elanikkond (üldkogum 1 107 400 inimest seisuga 01.01.2025), küsitlusele vastas 1010 inimest. Uuring on leitav SIIT . Transpordiameti kommunikatsiooniosakond Transpordiamet press@transpordiamet.ee Transpordiamet soovitab liiklusregistris andmed üle kontrollida. Autor Transpordiamet Kolmapäev, juuli 8, 2026 – 12:26 K, 08/07/2026 – 12:26
