Eurostati andmetel on pensionitulu Euroopa riikides oluliselt madalam kui hilise karjääri palk. EL-is sai inimene, kes teenis 50–59-aastaselt 100 eurot, 2023. aastal 65–74-aastaselt pensioni vaid 58 eurot. Ligi iga kuues pensionär EL-is on vaesusriskis.
Osa pensionäre jätkab töötamist ka pärast pensionile jäämist. Peamine põhjus on töörõõm ja soov jääda produktiivseks (36,3%), kuid oluline ajend on ka rahaline vajadus (28,6%). 2023. aastal jätkas EL-is esimese vanaduspensioni saamisele järgnenud kuue kuu jooksul tööd 12,9% inimestest. See näitaja erineb riigiti märkimisväärselt – Rumeenias 1,7% ja Eestis 54,9%. Kõrge on osakaal ka Lätis (44,2%), Leedus (43,7%) ja Rootsis (41,7%).
Rahalise vajaduse tõttu töötamise osakaal ulatub Rootsi 9,4%-st Küprose 68,5%-ni. Rumeenias (54,3%) ja Bulgaarias (53,6%) töötab üle poole pensionäridest rahalise vajaduse tõttu. Riga Stradinsi ülikooli teadlase Olga Rajevska sõnul viitab kõrge osakaal sellele, et vastava riigi pensionisüsteem ei taga piisavat sissetulekut.