Esmaspäeval, 20. juulil tähistas Küprose Vabariik 1974. aasta Türgi sissetungi ja saare põhjaosa okupeerimise 52. aastapäeva. Nagu igal aastal, kõlasid üle riigi sireenid kell 5.30, mis märgib sissetungi algusaega. Umbes kuu aega kestnud võitluste järel langes Türgi sõjaväe kontrolli alla ligikaudu 37% Küprose territooriumist. Kodudest sunniti lahkuma umbes 170 000 kreeka küproslast ja 50 000 türgi küproslast.
Sissetungile eelnes Kreeka toetusel korraldatud riigipööre, millega kukutati president Makarios III. Türgi väed maabusid Kyrenias ning õhujõud ründasid mitmeid sihtmärke. Hukkus üle 3000 inimese, peamiselt tsiviilisikud; 1619 inimest kuulutati hiljem teadmata kadunuks. Okupatsioon kestab tänini ning Küpros on ainus Euroopa Liidu liikmesriik, mille territoorium on osaliselt okupeeritud. Põhjaosa tunnustab üksnes Türgi, lõunaosa on rahvusvaheliselt tunnustatud.
Küprose presidendi kantselei teatas, et Türgi keeldub andmast vastuseid teadmata kadunute saatuse kohta, on laiendanud ebaseaduslikku asustamist ning hävitanud usulist ja kultuuripärandit. Ateena toetab rahumeelset lahendust kahe tsooni ja kahe kogukonnaga föderatsiooni alusel, ühtse suveräänsuse ja kodakondsusega, nagu on määratletud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides. Brüssel on aastakümneid püüdnud diplomaatilist lahendust leida, kuid seni edutult.