Euroopa Liidu kultuurisektoris töötas 2025. aastal 8,9 miljonit inimest ehk 4,3% kogu EL-i tööhõivest, selgub Eurostati andmetest. Aastatel 2024–2025 kasvas sektori hõive 0,5 protsendipunkti. See hõlmab kunstnikke, muusikuid, näitlejaid jt. Peaaegu pooled töötajatest olid 30–49-aastased ning enamikul oli vähemalt bakalaureusekraad. 31,3%-l oli vähemalt keskharidus ja 6,7%-l kuni põhiharidus.
17-s EL-i riigis moodustas kultuuritöö 4–5% kogu tööhõivest. Kõrgeim osakaal oli Madalmaades (5,7%), Eestis (5,3%) ja Maltal (5,1%). Madalaimad näitajad olid Rumeenias (1,8%), Slovakkias (3,3%) ja Iirimaal (3,4%).
Eelmisel kuul allkirjastasid Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon esimese kultuurideklaratsiooni “Europe for Culture – Culture for Europe”. See seab EL-i kultuuripoliitika suunised ning rõhutab kultuuri rolli geopoliitiliste pingete, kliimamuutuste, digipöörde, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaimse tervise kriisi lahendamisel. Teadur Mafalda Dâmaso sõnul ähvardavad sektorit tehisintellekt (AI), platvormide võim ja desinformatsioon. Deklaratsiooni 12 põhimõtet hõlmavad tsensuurivaba tööd ning paremat palka ja sotsiaalkaitset, kuid see ei ole seadus ega kohusta riike kulutusi suurendama.